Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Abi jutumärkides
Valitsus otsustas esialgu, et ei rahul-da Vene turu kadumise tõttu ras-kustesse sattunud piimatööstuste abitaotlust. Firmade rahapuudust ollakse nõus leevendama maksude ajatamise ning maksuvõlgade intressimäärade ajutise alandamisega.
Valitsuse abipakett tähendab tegelikult seda, et piimatöötlejate abipalve lükati tagasi. Äripäeva arvates tegi valitsus õigesti, et loobus ettevõtete doteerimisest.
Peaminister Mart Siimanni tutvustatud valitsuse toetusprogrammis ei ole midagi uut. Ainus uus asi on maksuvõlgade intresside ajutine langetamine. Kuna see otsus puudutab kõiki ettevõtjaid, siis on tegemist positiivse lahendusega.
Ülejäänud osa abipaketist on valitsusasutuste igapäevatöö üleslugemine: ÜRO ja Euroopa Liidu abiprogrammid, sanitaarkontrolli tõhustamine, kartellikokkulepete avastamine ja riigimaksude ajatamine.
Ei juhtu kuigi harva, et pankrotiavalduse esitamise asemel sõlmib maksuamet maksuvõlglastega võlgade tagasimaksmise graafiku. Samamoodi tegutsevad eraettevõtjad, sest alati ei ole võla tekkimise korral kõige targem lahendus esitada kohe kohtule pankrotiavaldus.
Negatiivne on aga, et valitsus annab avalikult osale ettevõtetest teada, et kuna Vene turg on kadunud, siis võite te hakata taotlema maksude ajatamist. See on signaal firmadele, et raskuste tekkimisel võib maksude maksmist edasi lükata. Selline lähenemine tekitab edukates ettevõtjates õigustatud küsimuse, miks soodustatakse ja poputatakse neid, kes ei suutnud või ei viitsinud näha vaeva tururiskide maandamisega.
Lubades hakata makse ajatama ei käitu riik kõigi maksumaksjate suhtes küll õiglaselt, kuid see-eest ratsionaalselt. Piimatööstuste pankrot tekitaks valitsusele tõsiseid probleeme, mille lahendamine võib minna maksude ajatamisest kulukamaks.
Kuna ettevõtte tulumaksu on laekunud eelarvesse prognoositust kõvasti rohkem, siis võib anda pingelises majandusolukorras ettevõtetele maksude ajatamisega natukene hingetõmbeaega.
Valitsus peab aga jälgima, et ei ületaks oma tolerantsusega tasakaalupunkti. Kui pankrotiga kaasnevad kahjud on väiksemad kuludest, mida tehakse firma elushoidmiseks, siis tuleb ettevõte ka kiirelt pankrotti lasta. Majanduskriiside korral on pankrotid tavaline nähtus ja sellest ei ole midagi halba, et nõrgemad tegijad ettevõtlusmaastikult kaovad.
Oht, et valitsus hakkab ettevõtlust doteerima, ei ole veel kadunud. Peaministri majandusnõuniku Heido Vitsuri sõnade kohaselt peab rahandusministeerium välja töötama skeemi, kuidas ettevõtete pangalaene garanteerida, ning leidma 300 miljonit krooni, et osta ära ladudes seisvad piimatooted.
Selliseid kavasid ei tohiks rakendada. Kui valitsus ei julge kaotada ettevõtte tulumaksu, siis on riigimaksude ajatamine ja maksuvõlgade intresside vähendamine maksimum, mida riik saab Vene turust sõltunud firmade abistamiseks teha.