Suurettevõtjad nõuavad Balti ühisturgu

Eesti suurettevõtjate assotsiatsiooni (ESEA) juhatuse esimees Aadu Luukas ja Leedu töösturite konföderatsiooni (LTK) asepresident Mykolas Aleliunas kirjutasid eile alla koostööleppele, mille kohaselt hakkavad nad mõjutama mõlema riigi parlamenti ja valitsusi, et kõrvaldada Eesti ja Leedu kaupade ning kapitali vaba liikumise takistused Balti turul.

Aadu Luukas ütles eile, et Balti riigid saavad Venemaa turu äralangemist kompenseerida eelkõige omavahelise kauplemise elavdamisega. «Eestis müüdavatest toidukaupadest on ligi pool imporditud, kuid me ei leia poest Leedu kaupa,» sõnas Luukas. «Leedu poodides valitseb sama olukord Eesti kauba suhtes.»

Luukas ei soovinud kommenteerida, mis takistab Eestis Balti ühisturu arengut.

Mykolas Aleliunas leidis, et Balti riikide omavahelise kauplemise suurim takistus on kodumaise kapitali eelistamine riigiametnike poolt. «Meie võimuses on mõjutada valitsust, et Leedu majandus poleks monokultuurne,« kinnitas ta.

ESEA tegevdirektori Jaak Saarniidu sõnul raskendab Balti majanduskoostööd Leedu ja Läti vahelise piiri kehv läbilaskevõime. Eesti-Läti piiril rakendatav piirivalve ja tolli ühiskontroll kiirendab seevastu kaupade liikumist oluliselt, lisas ta.

Mykolas Aleliunas tegi ESEA-le ettepaneku moodustada Balti riikide ettevõtjate organisatsioonide koordinatsiooninõukogu, et ühiseid ärihuvisid nii poliitikute ees kui välismaal kaitsta.

Nii Luukas kui Aleliunas pidasid oluliseks ka Läti ettevõtjate kaasamist edaspidisele koostööle. Kuna Lätis pole ESEAga ja LTKga sarnast organisatsiooni, nõuab Läti ettevõtjate kaasamine põhjalikumat ettevalmistust, leidsid Tallinnas koos olevad organisatsioonide juhid.

Leedu töösturite konföderatsiooni kuulub 2500 ettevõtet, kes annavad 85 protsenti Leedu tööstustoodangust. Eelmistel parlamendivalimistel toetas LTK praegu Leedus valitsevat konservatiivset erakonda. Eesti suurettevõtjate assotsiatsioonil on 43 liiget, kes annavad kuni 70 protsenti Eesti tööstustoodangust.