Kinnisvaraarendus kätkeb endas kinnisvaraturule omast inertsust. Kinnisvarabüroo Uus Maa tegevdirektori Urmas Lauri sõnul käib Tallinna piirkonnas seetõttu aktiivne (elamu)ehitustegevus vaatamata kinnisvaralaenude osakaalu olulisele kärpimisele pankade poolt.
Lisaks kinnisvaralaenude piiramisele on vähendatud ka eluasemelaenu mahtusid, mis omakorda kahandab potentsiaalsete ostjate hulka.
Seega on tekkinud olukord, kus käigus on mitmed kinnisvaraarendusprojektid, kuid eluasemelaenu saajate hulk on oluliselt kahanenud.
Kuni viimaseni ajani läks potentsiaalne klient pärast teda huvitava projektiga tutvumist panka. Seal selgusid vestluses laenuhalduriga laenu saamise võimalused ja tingimused (intressimäär, maksegraafik jne). Sageli tuli välja, et ostja ei täida panga esitatavaid nõudeid.
Viimastel kuudel on suur osa kinnisvaraarendajaid hakanud aktiivselt välja töötama meetodeid, tagamaks ostjate finantsküsimuste lahendamist. Urmas Lauri hinnangul on kinnisvaraarendajate selline käitumine muutumas projektide realiseerumise eelduseks.
Nii mõnegi projekti juures teeb maakler ära kogu eeltöö kliendiga, abistades teda laenu taotlemisel, selgitades krediidikõlbulikkust ning varustades vajaliku informatsiooni ja formularidega pangalaenu taotlemiseks.
Kuna ostja saab teada oma kuumaksed, on ta võimeline planeerima oma rahaasju ning tegema otsuse, kas on mõtet panka laenu küsima minna.
Kui ostja on jõudnud seisukohale, et ta suudab ja soovib uut korterit või elamut osta, siis tuleb esitada taotlus pangale. Kuna juba enne taotluse tegemist on ostjal laenutingimused teada, jäävad ära asjata käigud panka ja ehku peale tehtud laenuavaldused.
Kliendil tuleb muidugi arvestada, et ka eeltoodud variandi korral menetletakse tema laenutaotlust lähtudes üldisest kehtestatud korrast. Samuti ei võta kinnisvaraarendaja sellise protsessi puhul endale mingisugust finantsvastutust.
Eestis on siiski juba ka kinnisvaraprojekte, kus arendajad on nõus minema riskile ja krediteerivad ise klienti. Selle skeemi kohaselt ehitab kinnisvaraarendaja elamispinna valmis ja hakkab seda müüma liisingu põhimõttel.
Edasi on kaks varianti -- kas vormistatakse liising mõne aja pärast eluasemelaenuks või jääb korter (maja) kuni liisingumaksete tasumiseni kinnisvaraarendaja omaks.
Hetkel kuum
7 kontrollküsimust: kas käitud ettevõtjana õigesti?
Eesti kinnisvaraarendajad ei ole uute skeemide ellurakendamisel millegi uue väljamõtlejad. Lääneriikides on tihedates konkurentsitingimustes välja töötatud kümneid viise, kuidas ostjatele nn ostubarjäär võimalikult madalaks teha.
Seega pole halba ilma heata. Teravnenud konkurentsis arendusprojektide vahel on ostjate elu muutumas lihtsamaks ja võimaldab veeretada paljud kodu soetamisega seotud mured arendajate õlule.
- otsitakse sõltumatu finantseerija väljaspool Eestit
- ressurss saadakse välismaalt ning seda laenatakse Eesti mõne panga kaudu
- kinnisvaraarendaja krediteerib klienti ise (tavaliselt lühiajaliselt)