Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Venemaa finantskriisis on väike hingetõmbeaeg

    Venemaa finantsturud on pärast augusti lõpus toimunud vapustusi esimesest ?okist üle saanud ja momendil valitseb mõningane stabiilsus. Rubla kurss püsib juba pikemat aega 15--16 USD/RUB tasemel, Venemaa kauplemissüsteemi (RTS) indeks tegi teisipäeval esmakordselt üle hulga aja märkimisväärse tõusu (6,54 protsenti).
    Pärast pikka valitsuskriisi, kus president Jeltsinil õnnestus peaministri kandidatuur läbi suruda alles kolmandal katsel, hakkasid selguma nägemused Venemaa edasistest suundumustest. Kuigi uus peaminister ja tema võitluskaaslased andsid selge signaali riigi osalise tagasipöördumise kohta nõukogude aega, olid suuremad kataklüsmid esialgu seljataha jäänud. Aktsiabörs langes küll edasi -- RTS-indeks langes esmaspäeval 38,53 punktini, rubla langemine suudeti aga tänu keskpanga tugiostudele peatada. Valuuta kaitsmine on läinud aga kalliks maksma. Valitsuse ja keskpanga välisvaluuta varud kahanesid augustis peaaegu kolmandiku võrra. Era- ja juriidiliste isikute arvetel oleva valuuta kantimine välismaale jätkus aga endise hooga või isegi kasvas.
    Ühe välisvaluuta varude katastroofilise kahanemise peatamise meetmena kohustas Venemaa keskpank eksportööre müüma 50 protsenti teenitud valuutast oksjonitel. Esimene taoline toimus teisipäeval. Oksjoni käive oli 33 mln dollarit ja majandusleht Kommersant Daily hindas esimest kogemust positiivseks.
    Kuigi uus süsteem võib anda esialgu positiivset efekti, on pikemas perspektiivis tegemist siiski tagasiminekuga. Igasugune administratiivne sekkumine valuutaturgudele loob vaid illusioone turgude tasakaalustumisest. Kuuldavasti planeerib valitsus ka ettevalmistavat määrust, mille kohaselt tuleb eksportööridel 75 protsenti realiseerida oksjonil ja ülejäänud 25% müüa otse keskpangale.
    Venemaa paradoks on selles, et vaatamata riigi üha süvenevale sekkumisele majandusse, on põhiprobleemid tingitud just nõrgast riiklusest. Eelkõige väljendub see riigi suutmatuses koguda makse. Esmaspäeval teatas Vene maksuamet et septembris koguti maksudena 620 mln dollarit (9,3 mld rubla), mis on 133 mln dollarit vähem kui augustis.
    Riigi suurim maksumaksja Gazprom teeb aga ettepaneku maksta enamik maksudest bartertehingutega. Maksude alalaekumise tõttu suureneb eelarvedefitsiit, mille otseseks väljundiks on maksmata jäetud palgad. Ainsaks võimaluseks täita uue valitsuse lubadus likvideerida veel enne aasta lõppu palgavõlad on raha juurdetrükkimine, mis toob paratamatult kaasa hüperinflatsiooni.
    Asemajandusminister Nikolai ?amrajevi hinnangul tuleb 1998. aasta inflatsiooniks 200--230 protsenti. Rahvuslik kogutoodang väheneb aga ligikaudu 6 protsenti. Sõltumatud analüütikud hindavad käesoleva aasta majanduse languse veel suuremaks (8 protsent).
    Eesti eksportöörid usuvad, et hiljemalt aasta lõpuks peaks idanaabri majandus stabiliseeruma. See tundub küll olevat liiga optimistlik prognoos. Üleminekuaja raskused võivad taolise tempo juures kesta veel aastakümneid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Brookfield ostab USA taastuvenergia arendajaid 1,5 miljardi dollari eest
Üks maailma suurimaid puhta energia investoreid ostab paar USA taastuvenergia arendajat 1,5 miljardi dollari eest.
Üks maailma suurimaid puhta energia investoreid ostab paar USA taastuvenergia arendajat 1,5 miljardi dollari eest.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Kaja Kallas: peame kõigeks valmis olema ja seda ütlema, sest Kreml teeb märkmeid
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.