• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Elamuseaduse muudatused mõjutasid tunduvalt üürisuhteid

    Üürisuhted muutusid oluliselt alates 16. juulist. Sel kuupäeval jõustusid elamuseaduse muudatused, alljärgnevalt mõned tähtsamad neist.
    Üür tuleb reeglina tasuda jooksva kuu 15. päevaks. Viivise (0,15% päevas) arvutamine algab aga alles järgneva kuu 1. päevast.
    Enam pole mõtet eluruumi allüürida, sest allüüri suurus ei tohi ületada üürniku makstavat üüri.
    Üürileandjal on õigus nõuda kohtus lepingu lõpetamist, kui üür või muud maksed (vt loetelu) on mõjuva põhjuseta jäetud tasumata enam kui 3 kuud või kui võlgnevus ületab 3 kuu üüri ja muude maksete summa. Kui üürivõlg tasutakse enne kohtusse pöördumist, siis riigikohtu seisukoha järgi tuleks hagi rahuldamata jätta.
    Kui üür tasutakse alles kohtuotsuse tegemise päevaks, siis hagi ilmselt rahuldatakse. Mitteeluruumi rendilepingute puhul on riigikohus väitnud, et rendilepingu lõpetamise nõue tuleb rahuldada, kui kohus tuvastab, et rentnik pole tasunud renti 3 kuu jooksul, sest võla tasumine ei tee olematuks rendileandja õiguste rikkumist.
    Üürisuhetest tulenevate vaidluste lahendamiseks võib kohalik omavalitsus moodustada elamuvaidluskomisjoni, mis sarnaneb töövaidluskomisjoniga. Alati võib hagiga pöörduda otse kohtusse ja ka komisjoni lahendiga mittenõustumisel on kohtusse pöördumise vormiks hagi, mitte kaebus komisjoni otsuse peale.
    Elamuseaduse muudatustega kaotati üüri piirhinna absoluutsus. Seni oli kohalikul omavalitsusel õigus kehtestada üüri piirmäär eranditult kõikidele eluruumidele (nt Tartus 5 krooni/m²).
    Nüüd jäi kohalikule omavalitsusele õigus kehtestada üüri piirmäär munitsipaalomandis olevatele eluruumidele. Muude eluruumide suhtes jäi kehtima piirmäär, välja arvatud juhud, kui:
    - üürnik on nõus tasuma piirmäärast erinevat üüri;
    - eluruumi, mis on valminud pärast 1991. a 20. juunit, on ehitanud füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik;
    - renoveerimise käigus on hoones elamistingimused oluliselt paranenud ning omanik oli üürnikud, kes ei elanud seal tagastamise hetkel, selleks ajaks ajutiselt välja viinud.
    Üüri piirmääral on eriti suur tähtsus tagastatud elamutes. Elamukoodeksiaegsetes üürilepingutes on punkt, et üüri tasutakse kindlaksmääratud suuruses. Riigikohtu seisukoha järgi on selleks üüri piirmäär. Seega -- kui ei jõuta üüri osas kokkuleppele, peab üüri tasuma piirmäärani.
    Üür hõlmab kulusid:
    - eluruumi hoolduseks ja remondiks
    - eluruumile vastava hoone osa hoolduseks ja remondiks
    - eluruumile vastava hoone ümbruse osa hoolduseks
    - üürnikule osutatud ja ostetud teenuste eest ning kasumit, mis võib olla kuni 10% üürist
    Peale üüri peab üürnik tasuma:
    - veevarustuse, kanalisatsiooni ja soojusenergia eest
    - maamaksu ja hoonekindlustust vastavalt eluruumi osale kogu hoonest
    - muid makseid
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

TalTechi teadur: süsinikdioksiid tuleb kinni püüda
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Tallinna börs meelitab mind kohviaroomiga
Investorid kolmeeuroseid kohve iga päev pigem ei tarbi, aga see ei tähenda, et sama raha eest kohvimaailma panustada ei võiks. Tänasest on võimalik märkida Eesti kohvifirma OA Coffee aktsiaid ja ei tea, kas sihilikult või mitte, aga ühe aktsia hinnaks on 3,3 eurot, mis on umbes sama, kui osta üks tass kohvi mis tahes kohvikus. Seega tekib mul küsimus, kumb on kasulikum rahapaigutus.
Investorid kolmeeuroseid kohve iga päev pigem ei tarbi, aga see ei tähenda, et sama raha eest kohvimaailma panustada ei võiks. Tänasest on võimalik märkida Eesti kohvifirma OA Coffee aktsiaid ja ei tea, kas sihilikult või mitte, aga ühe aktsia hinnaks on 3,3 eurot, mis on umbes sama, kui osta üks tass kohvi mis tahes kohvikus. Seega tekib mul küsimus, kumb on kasulikum rahapaigutus.
Raadiohommikus: uue riskifondi miljonid, meelerahu ja politseinikud allilmas
Neljapäevases hommikuprogrammis teeme juttu endiste politseinike üllatavatest sidemetest allilmaga, mis paljastusid sajandi maffiaprotsessil. Osadest neist saate Äripäevast lugeda juba täna õhtul, osadest neljapäeva hommikul.
Neljapäevases hommikuprogrammis teeme juttu endiste politseinike üllatavatest sidemetest allilmaga, mis paljastusid sajandi maffiaprotsessil. Osadest neist saate Äripäevast lugeda juba täna õhtul, osadest neljapäeva hommikul.
Raadiohommikus: kust tuleb töökius ning kuidas peab maitsema veganpihv?
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägitakse töökiusamisest, veganpihvidest ja lühirendiautode äri toimimisest raskete ilmaolude korral.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägitakse töökiusamisest, veganpihvidest ja lühirendiautode äri toimimisest raskete ilmaolude korral.