Elamuseaduse muudatused mõjutasid tunduvalt üürisuhteid

Üürisuhted muutusid oluliselt alates 16. juulist. Sel kuupäeval jõustusid elamuseaduse muudatused, alljärgnevalt mõned tähtsamad neist.

Üür tuleb reeglina tasuda jooksva kuu 15. päevaks. Viivise (0,15% päevas) arvutamine algab aga alles järgneva kuu 1. päevast.

Enam pole mõtet eluruumi allüürida, sest allüüri suurus ei tohi ületada üürniku makstavat üüri.

Üürileandjal on õigus nõuda kohtus lepingu lõpetamist, kui üür või muud maksed (vt loetelu) on mõjuva põhjuseta jäetud tasumata enam kui 3 kuud või kui võlgnevus ületab 3 kuu üüri ja muude maksete summa. Kui üürivõlg tasutakse enne kohtusse pöördumist, siis riigikohtu seisukoha järgi tuleks hagi rahuldamata jätta.

Kui üür tasutakse alles kohtuotsuse tegemise päevaks, siis hagi ilmselt rahuldatakse. Mitteeluruumi rendilepingute puhul on riigikohus väitnud, et rendilepingu lõpetamise nõue tuleb rahuldada, kui kohus tuvastab, et rentnik pole tasunud renti 3 kuu jooksul, sest võla tasumine ei tee olematuks rendileandja õiguste rikkumist.

Üürisuhetest tulenevate vaidluste lahendamiseks võib kohalik omavalitsus moodustada elamuvaidluskomisjoni, mis sarnaneb töövaidluskomisjoniga. Alati võib hagiga pöörduda otse kohtusse ja ka komisjoni lahendiga mittenõustumisel on kohtusse pöördumise vormiks hagi, mitte kaebus komisjoni otsuse peale.

Elamuseaduse muudatustega kaotati üüri piirhinna absoluutsus. Seni oli kohalikul omavalitsusel õigus kehtestada üüri piirmäär eranditult kõikidele eluruumidele (nt Tartus 5 krooni/m²).

Nüüd jäi kohalikule omavalitsusele õigus kehtestada üüri piirmäär munitsipaalomandis olevatele eluruumidele. Muude eluruumide suhtes jäi kehtima piirmäär, välja arvatud juhud, kui:

- üürnik on nõus tasuma piirmäärast erinevat üüri;

- eluruumi, mis on valminud pärast 1991. a 20. juunit, on ehitanud füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik;

- renoveerimise käigus on hoones elamistingimused oluliselt paranenud ning omanik oli üürnikud, kes ei elanud seal tagastamise hetkel, selleks ajaks ajutiselt välja viinud.

Üüri piirmääral on eriti suur tähtsus tagastatud elamutes. Elamukoodeksiaegsetes üürilepingutes on punkt, et üüri tasutakse kindlaksmääratud suuruses. Riigikohtu seisukoha järgi on selleks üüri piirmäär. Seega -- kui ei jõuta üüri osas kokkuleppele, peab üüri tasuma piirmäärani.

- eluruumi hoolduseks ja remondiks

- eluruumile vastava hoone osa hoolduseks ja remondiks

- eluruumile vastava hoone ümbruse osa hoolduseks

- üürnikule osutatud ja ostetud teenuste eest ning kasumit, mis võib olla kuni 10% üürist

- veevarustuse, kanalisatsiooni ja soojusenergia eest

- maamaksu ja hoonekindlustust vastavalt eluruumi osale kogu hoonest

- muid makseid