Kas tulumaksu- vabastus tekitab juurde üksikisikust ettevõtjaid?

Artikkel

- Uudised
- 11. oktoober 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas tulumaksu- vabastus tekitab juurde üksikisikust ettevõtjaid?
Minu arvates on Eesti maksusüsteem hea. Riigiametnikuna ütlen, et seda poleks mõistlik muuta. Kui ma oleksin ettevõtja, siis ma loomulikult pooldaksin ettevõtete tulumaksust vabastamist.
Ettevõtete tulumaksust vabastamine võib tekitada olukorra, kus üksikisikuna saadavaid tulusid püütakse kantida mingi ettevõtte alla ja see võib loomulikult probleeme tekitada. Alati, kui tehakse mingi erand, väheneb teisest huvigrupist laekumine. Kui suures ulatuses hakatakse kantima, on praegu raske ennustada.
Kõik sõltub sellest, millised tulevad seadused. Kui jääb alles säte, et dividende maksustatakse, kaotab riik ainult sotsiaalmaksu osas.
Ka sellisel juhul, kui üksikisik on registreerinud end näiteks osaühinguna ja kui ta maksab endale palka, peab ta üksikisiku tulumaksu sellelt kinni pidama ja riigieelarvesse kandma. Kui ta seaduste järgi tegutseb, siis maksab ta nagunii. Ainult siis, kui ta on aktsionär ja võtab tulu dividendidena välja, saab ta riigilt dividendidelt makstava tulu tagasi -- selle võrra vähenevad avansilised tulumaksumaksed.
Kui ettevõtted vabastatakse tulumaksust, tuleb tal juhul, kui ta saab näiteks firma juhina palka, üksikisiku tulumaks ikka tasuda. Ma ei kujuta ette, kuidas sellisel juhul talitatakse dividendidega, arvan, et siis tuleb muuta ka seni dividendide kohta käiv reegel, loogiline oleks, et siis pannakse dividend maksu alla.
Kogu ürituse mõte seisnebki selles, et ettevõtluse viimane lüli ? teovõimeline inimene, kes esindab mistahes äriühingut või kel on sealt mingi tulu saada või mis iganes, maksab maksu ikka.
Kui füüsiline isik hakkab äriühinguks, akumuleerub raha ühingu kätte, osaühing tulumaksu ei maksa, aga riigieelarvesse laekub maks sellest rahast, mis läheb inimese kätte, tegutsegu ta ettevõtja või palgasaajana.
Oletame, et tegemist on ühe inimese firmaga ja ta kuhjab sinna raha kokku. Aga miks ta seda raha sinna kuhjab? Ikka selleks, et firmat laiendada või ise see raha välja võtta. Nii kui raha välja võtab, nii maksab maksu, olgu see siis käibemaks või aktsiis. Keegi ei kanna ju raha kühvliga ühte nurka lihtsalt seisma, ikka on sel mingi eesmärk.
Riigieelarve ei kaota midagi. Ega see rahvastiku kogutoodangu juurdekasv, mis tulu näol tekib ettevõtjate käe läbi, ei kao kusagile. Maksumaksmine võib ainult ajaliselt nihkuda, kui inimesed tõesti hakkavad tegutsema näiteks osaühinguna, ja sedavõrd, mil raha jõuab viimase lülini, inimeseni, kes seda raha kulutab. Aga see oleks pigem emotsionaalne, mitte majanduslik käitumine.
Töötab maksude jäävuse seadus ? kui rahvuslik rikkus on suurenenud, siis saab riik maksud ilmtingimata kätte, ükskõik, kust ta need ära võtab.
Hetkel kuum