• OMX Baltic−0,05%291,07
  • OMX Riga−0,26%883,16
  • OMX Tallinn−0,02%1 848,52
  • OMX Vilnius−0,32%1 132,3
  • S&P 5000,08%5 667,56
  • DOW 300,08%41 985,35
  • Nasdaq 0,52%17 784,05
  • FTSE 100−0,63%8 646,79
  • Nikkei 225−0,2%37 677,06
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,85
  • OMX Baltic−0,05%291,07
  • OMX Riga−0,26%883,16
  • OMX Tallinn−0,02%1 848,52
  • OMX Vilnius−0,32%1 132,3
  • S&P 5000,08%5 667,56
  • DOW 300,08%41 985,35
  • Nasdaq 0,52%17 784,05
  • FTSE 100−0,63%8 646,79
  • Nikkei 225−0,2%37 677,06
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,85
  • 12.10.98, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Varakindlustuse hüvitiste maksustamine

Kindlustushüvitis on kindlustusseaduse § 12 lõike 1 järgi rahasumma, mis makstakse välja kindlustusjuhtumi saabumisel kindlustuslepingu järgi varalise kahju hüvitamiseks.
Tulumaksuseaduse (TMS) § 9 lg 2 p 3 alusel ei kuulu residendist füüsilise isiku puhul isiklikku vara puudutava kindlustusjuhtumi saabumisel kindlustusseltsi poolt makstud kindlustushüvitised ja muud hüvitised tulu hulka.
Kuid residendist füüsiline isik, kes maksab isikliku vara (nt korteri) kindlustamiseks kindlustusmakseid, ei saa neid makseid tuludeklaratsioonis kajastatavast tulust maha arvata, sest tulumaksuseaduse paragrahv 12 ei sätesta sellist mahaarvamist.
Seega residendist füüsilisele isikule makstud kindlustushüvitis (tulu) ei kuulu maksustamisele, kuid kindlustusmaksed (kulu) pole mahaarvatavad.
Ettevõttele ja ettevõtlusega tegelevale füüsilisele isikule (edaspidi ettevõte) makstavate kindlustushüvitiste maksustamist varakindlustusjuhtumi saabumisel (s.o kahju tekkimisel vara hävinemisest, purunemisest jne) reguleerib TMS § 36. Selle sätte kasutamine on ettevõte õigus, mitte kohustus.
Juhul, kui ettevõte TMS § 36 ei rakenda, käsitletakse kindlustusmakset nagu vara võõrandamise tasu. Kui saadud tasu ei ületa maksuarvestuslikku jääkväärtust, on kahju TMS § 13 alusel tulust mahaarvatav, kui ületab, on tasu TMS § 9 lõike 1 alusel maksustatav.
Juhul, kui ettevõte rakendab TMS § 36, ei pea kindlustushüvitist maksustama, st kasu tunnistama.
Seda tingimusel, et hüvitis kasutatakse täielikult hävinenud või purunenud vara asendamiseks sarnase varaga (nn asendusvaraga) kahe aasta jooksul pärast hüvitise saamist.
Asendusvara maksubaasiks maksuamortisatsiooni tabelis loetakse endise vara maksuarvestuslikku jääkmaksumust.
Seega, ettevõtte või ettevõtlusega tegeleva füüsilise isiku ettevõtluses kasutatava varaga seonduva kahjukindlustusjuhtumi tagajärjel saadav kindlustushüvitis (tulu) ei kuulu eespool toodud tingimuste alusel maksustamisele, samas asendusvara soetusmaksumus on tulust maha arvatav maksuamortisatsiooni abil ainult endise maksuarvestusliku jääkväärtuse ulatuses.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele