Ellu jäävad vaid kokkuhoidlikud

Ühes on ettevõtjad ühel meelel -- Vene kriis kiirendab erasektori ümberstruktureerimist ja säästliku äripidamise põhimõtete omaksvõtmist. Ühest küljest viib kriis mitmete Eesti tööstusettevõtete kiirmüügini skandinaavlastele, kuid teisalt kiirendab uute turgude otsimist ja tõstab ellujäänute konkurentsivõimet.

Kriisist on kasu, sest ellujäämise nimel tuleb kulusid vähendada, mida kiirest kasvust tingitud laienemise tuhinas seni ei jälgitud, leiab arvutifirma Microlink juhatuse esimees Allan Martinson.

Kriisi ajal tuleb väga selgelt jälgida rahavoogu, kirjeldab rõivatootja ASi Klementi juhatuse esimees Madis Võõras.

See tähendab, et ellujäämiseks tuleb kõigilt ostjatelt esimesel võimalusel raha karmilt sisse nõuda, üritades oma makseid lükata võimalikult kaugele tulevikku. «On vana tõde, et makstakse eeskätt sellele, kes kõige kõvemini karjub,» märgib Võõras.

Ettevõtte kohustusi edasi lükates saab likviidsust hetkeliselt tõsta küll, kuid peab piire tunnetama, nõustub audiitorfirma PricewaterhouseCoopers finantskonsultatsiooni osakonna juhataja Mart Habakuk. «Suures osas ei ole see praegu teadlik käitumine, vaid sundseis,» hindab ta firmade võlgnevuste kasvu.

Võõras kinnitab, et kuigi enamasti allhanketöid tegev Klementi alanud kriisi omal nahal ei tunneta, on ettevõte selleks valmis ja finantsjuhile on antud korraldus ostjatelt raha kiiresti kätte saada.

Maksetega venitamise taktikat on kogenud bensiinimüüjad, kes heldelt krediitkaarte väljastasid. Kaartide käive on pidevalt suurenenud, kuid samavõrra pikemaks venivad nende eest tasumise tähtajad.

«Krediidi nimel on ostjad valmis hinnas mööndusi tegema,» tõdeb Heiti Hääl. Kallinenud rahaga ostjatele järelmaksuga bensiini müük tähendab aga, et suurklientidele mõeldud allahindlus 30 senti liitri pealt kasvatab Alexela kulu iga liitri kohta veel 15 sendi võrra, tõestab ta närviliselt lauaarvutil numbreid kokku arvates.

Hoolimata kaks aastat tagasi alanud üleminekust kulude piiramisele, millega lõpetati uute bensiinijaamade ehitamine, on Alexela läinud kulude kärpimise uuele ringile.

Aastaid tagasi ostis Alexela bensiinijaama ehitamiseks vajaliku krundi, lähtudes vaid asukohast, mitte suurusest. Nüüd on asutud tanklate ümber olevaid maatükke müüma.

«Kuigi kinnisvara müügiks pole täna parim aeg, tuleb seda teha, kuni on veel ostjaid,» ütleb Hääl.

Kulude kokkuhoiu nimel tuleb valmis olla ka omanike jaoks karmideks otsusteks.

Nii loobus ASiga Astrodata ühinenud arvutitootja Microlink kaks kuud tagasi Astrodata uhkest kontorist Liivalaia tänaval ja kolis Tondile ETK Mööbli endisse tootmishoonesse.

Kui kesklinnas maksime ruutmeetri eest renti 250 krooni, siis nüüd täpselt kaks ja pool korda vähem, põhjendab Microlinki juhatuse esimees Allan Martinson vaekausi kaldumist kehvemate töötingimuste kasuks.

Mööblitootja ASi Standard juhatuse esimees Enn Veskimägi viib rentaablimast majandamisest rääkides jutu kohe põhitootmisele, millele ettevõte peaks keskenduma.

Ta toob näite enda majapidamisest, kus parajasti on müügis veoautod, mis ettevõtte erastamisel kaasa osta tuli. «Mööblivedu jäägu transpordifirmadele, sellega pean hakkama tegelema siis, kui jõuan toota nii palju, et nemad enam kõike ära vedada ei jõua,» ütleb Veskimägi.

Standardi õnn on, et kulusid kärbiti karmilt ka majanduse tormilise kasvu eufooria ajal, tõdeb Veskimägi. Töötajate arv on aastatega vähenenud ligi 600-lt umbes poole võrra, neljast tootmiskompleksist on tänaseks suletud üks ja aasta lõpul kolib ka Kopli tehas ümber Mustamäele.

Tootmise koondamine võimaldab Standardil veelgi kahandada töötajate arvu, et kasvatada töö tulemuslikkust.

Esimesed märgid raskustest ilmnesid Veskimägi kinnitusel juba kevadel, kui ehitajatelt ei tellitud uusi projekte, mis tähendab omakorda mööblitellimuste kadumist. Järgmine löök tuli augustis, kui müük pärast suvepuhkust ei kasvanud enam võrreldavalt varasemate aastatega. Peagi alustab Standard läbirääkimisi hiljuti Tammsaare teel arvutitootja Pennu peahoones avatud kaupluse rendihinna langetamise üle. Meie müük ei kata 180kroonist ruutmeetri hinda, põhjendab Veskimägi.

Kulud tuleb hoida kontrolli all, alanud majandusaasta eelarve kinnitasime konservatiivse, lausub laevaoperaatorfirma ASi Hansatee ökonoomikadirektor Andres Hunt.

Helsingi vahel laevaliiklust korraldav Hansatee palkas Hundi rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhi kohalt kevadel just kulude kärpimiseks. Seda hoolimata tõsiasjast, et vähemalt neli viiendikku Hansatee laevade reisijatest moodustavad soomlased, seega enamik tuludest tuleb justkui markades.

Kulude kokkuhoiu põhjus on juba see, et tänavu ilmselt reisijate arv ei kasva endises tempos, räägib Hunt.

Ettevõtjale soovitab Hunt üle vaadata kehtivad lepingud, eesmärgiga leida, kas kusagilt saab kaupu soodsamalt osta. Sisuliselt sõidab näiteks Hansateel Tallinna ja Helsingi vahel neli hotelli restoranide ja kauplustega, millele lisanduvad tehnilise teenindusega seotud kulud, õlid, kütused, remont.

Töötajate palk on Hundi kinnitusel uues eelarves sama mis mullu, küll aga alustab Hansatee laeva kaupa tulemuspalgale üleminekut.

«Tulemuspalk võimaldab töötajal edu ajal teenida kosmilisi summasid, aga turu languse ajal jagada solidaarselt firma kaotust,» kommenteerib tulemuspalka kasutava Microlinki juht Allan Martinson.

- kiirenda firmasse saabuva ja aeglusta firmast väljuva raha liikumist

- tegele ainult põhitegevusega, kõik tootmisega mitteseotud põhivara müü

- vaata üle investeeringuplaan, peata võõrkapitaliga investeeringud

- otsi uusi turge, Vene turu kadumise järel on vaja kiirelt tegutseda

- vii kulud miinimumi, jälgi iga töötaja efektiivsust, kasuta tulemuspalka