Teaduste piirimail

Rootsi teaduste akadeemia põhjendas otsust Seni «panusega heaoluteooriasse», mis on aidanud paremini mõista nälja ja vaesuse taga olevaid majandusmehhanisme. Tema uuringud ressursside jagunemisest ühiskonnas on aidanud töötada välja sotsiaalse valiku teooria ning heaolu ja vaesuse definitsioone. Sen uuris Bangladeshi 1974. a näljahäda ning samalaadseid katastroofe Indias, Bangladeshis ja Aafrika Sahaara piirkonnas ning avastas, et alati ei ole nälja põhjuseks toidupuudus.

Amartya Sen on sündinud 1933. aastal Bengalis ja on endiselt India kodanik, kuigi on aastaid töötanud välismaal. Sel aastal loobus ta majandus- ja filosoofiaprofessori kohast Harvardi ülikoolis ja siirdus Cambridge'i ülikooli Trinity College'i juhatajaks.

Amartya Seni peeti enne Rootsi teaduste akadeemia otsuse selgumist üheks peakandidaadiks. Teiste kandidaatidena nimetati rahatsoonide ja EMU uurijat Robert Mundelli, ärimajandusteadlast Oliver Williamsit, infoajastu uue kasvuteooria autorit Paul Romerit, rahvusvahelise kaubanduse asjatundjat Paul Krugmani jt.

Mullune Nobeli majandusauhind läks ameeriklastele Robert Mertonile ja Myron Scholesile derivaatide väärtuse määratlemise teooria eest. Nende maine sai aga tõsise hoobi septembris, kui USA suurimaid riskihajutusfonde Long-Term Capital Management, kus nad on osanikud, tegi miljardilisi kahjumeid, nii et keskpank oli võimaliku kriisi vältimiseks sunnitud fondi abistama 3,6 miljardi dollariga. Esialgu ei ole selge, kas fondi krahh oli tingitud teadlaste teooria väärrakendamisest või on teooria puudustega.

Erinevalt teistest Rootsi töösturi Alfred Nobeli testamendiga loodud auhindadest asutati majandusauhind alles 1968. aastal. Selle rahaline väärtus on tänavu 12,54 miljonit Eesti krooni.

Kui Alfred Nobel 1896. a suri, oli Nobeli fondi käsutuses 31,5 miljonit Rootsi krooni. Nüüd haldab fond varasid, mille väärtus on 2,8 miljardit krooni.

Kõik Nobeli auhinnad antakse kätte Alfred Nobeli surma-aastapäeval 10. detsembril.AP-BNS-ÄP