Maailm suubub seisakusse

Kui eelmise aasta juulis teatati Tai valuuta devalveerimisest, oli vähe neid, kes sellele tähelepanu pöörasid. Kuid süvenev kriis sundis devalveerima veel mitut Aasia valuutat ja äkki oli finantsturg varingu äärel. Jaanuaris olid Lääne-Euroopa börsid kõrgseisus ja maailm lootis, et halvem on möödas. USA keskpanga juht Alan Greenspan lootis, et Aasia kriis aitab soodsalt vältida USA majanduse ülekuumenemist. Ent mõni kuu hiljem levis Aasia tõbi Venemaale, Ladina-Ameerikasse ja Aafrikasse.

Rahvusvaheline valuutafond (IMF) on maailma tänavust kasvuprognoosi alandanud poole võrra -- kahele protsendile ja tuleval aastal 2,5-le. Maailma majanduskasvu mootoriks on G7 hulka kuuluvad arenenud suurriigid, välja arvatud Jaapan. Koos andsid nad 1995. a 47% maailma sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Kui nende kasv jätkub, on üleilmne seisak välditav. Kindel see ei ole, sest majanduse järjest suurenev rahvusvahelistumine on muutnud üksteisest sõltuvuse suureks.

USAs on kõrgkonjunktuur kestnud juba seitse aastat, töötus on viimaste kümnendite väikseim ja reaalpalga kasv on stimuleerinud eratarbimist. Kuna kodumajapidamiste säästudest on 60% paigutatud aktsiatesse, võib börsi langus tarbimist piirata ja majanduskasvu aeglustada.

Lisaks on kaubandusbilanss tasakaalust väljas ja tugevnev dollar raskendab eksporti. Majanduse ainsaks ergutusvahendiks võib olla põhiintresside alandamine.

Euroopa kantsis on 1999. a parim kasvuprognoos. Tuleval aastal käibele tulev ühisvaluuta peaks elavdama kaubandust ja mitmes suuriigis on oodata konjunktuuri paranemist. Inflatsioon on jätkuvalt madal, majanduskasvu hoiab üleval eratarbimine ja börsilangus seda eriti ei mõjuta, sest aktsiatesse on säästudest paigutatud ainult 25%.

Ebakindlust tekitab siiski kriis arenevatel turgudel, mis vähendab eksporti. Venemaa hädad tekitavad raskusi suurpankadele. Selle tagajärjel võivad väheneda investeeringud.

Uurimisinstituut RECEP ennustab Venemaale kontrollimatut hüperinflatsiooni, kui on saanud teatavaks, et keskpank trükib miljard rubla. Selle aasta inflatsiooniks pakub ta 400%. Esimese 9 kuu SKT kasv on 80% 1995. a tasemest ja aasta SKT kahaneb loodetud kasvu asemel 5--8%. Inimeste reaaltulud on langenud 1992. a tasemele.

Rubla, mis 17. augusti devalveerimise hetkeks oli dollari suhtes 6 rubla ja praegu ca 16 rubla, langeb aastavahetuseks dollari suhtes tõenäoliselt 23-le.

Suurimatesse raskustesse on sattunud maailma 8. majandus Brasiilia, mille suudab päästa ainult IMFi, USA ja G7 20 miljardi dollari suurune abipakett. Selle aasta majanduskasv tuleb 1% ja analüütikud ennustavad suure languse jätkumist.

Hästi läheb Argentiinal, kes on saanud maailmapangalt 5,7 mld dollarit. Tänavune majanduskasv tuleb seal 5%, raskusi võib tekitada vaid suur kaubavahetus Brasiiliaga.

Aasia põhiline majandusmootor Jaapan on lõksus: kolmandat aastat järjest SKT väheneb, intressid on nii madalal, et nende alandamisega majandust ergutada ei saa, pangasektorit vaevab 8700 miljardi krooni väärtuses halbu laene.

Aasia pimeduses äratab lootust Hiina, kus tänavu on oodata 8protsendilist majanduskasvu tänu suurtele investeerimisprojektidele. Riigi kaubandusbilansi ülejääk suureneb ja valuutareserv on 140 mld dollarit.

Kriisi vallandanud Tai SKT väheneb tänavu 6%, kuid valitsuse otsustav tegevus on pälvinud rahvusvahelise valuutafondi tunnustuse. Karme, kuid tulemuslikke kriisi kõrvaldamise abinõusid on rakendanud ka Lõuna-Korea.DI