• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Naised on vähem hinnatud

    Personalijuht Pille kohtus oma abikaasaga paar aastat tagasi ühel erialasel täiendkoolitusel. Mõlemad töötavad senini valitud erialal üsna edukates firmades, kus palgatase on küllaltki sarnane. Ometi saab Pille mees kuus 5000 krooni enam palka. «Muidugi teeb see vahel viha, sest mul pole mingit põhjust ennast ebaprofessionaalsemaks pidada,» ütleb Pille.
    Ühe aasta müüjana töötanud Agnes teab, et enne teda samal kohal ametis olnud mees sai tunduvalt rohkem palka. «Pole saladus, et väga paljud naised saavad meestest vähem tasu,» sõnab ta.
    Statistikaameti andmetel oli mullu suurim erinevus mees- ja naistöötajate palkades teenindustöötajate ja müüjate seas, kus naiste tunnipalk moodustas vaid 63 protsenti meeste omast. Naiste tunnipalga osa meeste omast püsib üldiselt 71--73 protsendi piires.
    Kuid naised pole ka eriti agarad tööjõuturul kujunenud olukorra vastu sõdima. Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni pole selle kohta avaldusi laekunud ja keegi ei taha sellest probleemist avalikkuse ees rääkida oma täisnimega. Naised põhjendavad seda sooviga mitte rikkuda suhteid oma tööandjaga. Peale selle on palganumbrite avaldamine töölepingu rikkumine.
    Reformierakonna naistekogu NaiRe president Valve Kirsipuu tunnistab, et palgapoliitika osas pole eraettevõtlust võimalik juhtida ja meestest vähem palka saavad naised ka sellistes arenenud riikides nagu Saksamaa või Inglismaa. «Ülemused eelistavad ju paratamatult neid alluvaid, kes on kogu aeg tööl, mitte neid, kes tahavad haige lapse pärast varem koju minna,» ütleb ta.
    Copywriter Kristel leiab, et küsimus on psühholoogias, palgamäärajad on ikka enamasti mehed.
    Naised
    7100--7300 kr
    Mehed
    10 000 kr
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sulev Alajõe: Pärnu majandusarengut takistav oskustööjõu nappus istub haridussüsteemi augus
Kohalikele tugevustele rajatud spetsialistiõpe aitab piirkonda investoritele atraktiivsemaks muuta, kirjutab Eesti 200 esinumber kohalikel valimistel Pärnus Sulev Alajõe vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Kohalikele tugevustele rajatud spetsialistiõpe aitab piirkonda investoritele atraktiivsemaks muuta, kirjutab Eesti 200 esinumber kohalikel valimistel Pärnus Sulev Alajõe vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Algas Arco Vara aktsiate märkimine
Täna algab Arco Vara täiendavate aktsiate märkimise periood, mis kestab oktoobri keskpaigani.
Täna algab Arco Vara täiendavate aktsiate märkimise periood, mis kestab oktoobri keskpaigani.
Tootjahinnaindeks tõusis üle 15 protsendi
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Eesti ükssarvikute asutajad: peagi on Eestis 15 miljardifirmat
Miljardieurose väärtusega arenevaid tehnoloogiafirmasid on Eestis rohkem kui kusagil Euroopas, kuidas saavutatud edu säilitada ja mida saaks riiks selleks ära teha, rääkisid kolmapäeval Äriplaani konverentsil lavale astuvad Eesti ükssarvikute asutajad portaali Foundme.io vahendusel.
Miljardieurose väärtusega arenevaid tehnoloogiafirmasid on Eestis rohkem kui kusagil Euroopas, kuidas saavutatud edu säilitada ja mida saaks riiks selleks ära teha, rääkisid kolmapäeval Äriplaani konverentsil lavale astuvad Eesti ükssarvikute asutajad portaali Foundme.io vahendusel.