• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Omavalitsuste laenubuum on raugenud

    Selle aasta jooksul on omavalitsused rahandusministeeriumiga kooskõlastanud 126 uue laenu või võlakirjaemissiooni korraldamist, peamiselt on need esitatud aasta esimesel poolel Eesti kommertspankadest võetud laenude kohta.
    «Praegu on vaikus, mis algas pärast Maapanga kustumist,» selgitas Tammearu. Ta sõnas, et põhjuseks pole niivõrd Maapanga pankrot kui laenuintresside tõus ja laenuvõtmise võimaluste kitsenemised. Viimane kooskõlastus oli Tammearu sõnul seotud Tartu linna võlakirjaemissiooniga.
    Rahaturu kõrged intressimäärad ja Tallinna linna eelistatud seisund välisraha sisselaenamisel panid kohalikke omavalitsusi juba kevadel kaaluma võimalust luua oma finantseerimisasutus ühise tagatise alusel välismaalt madalama intressiga laenude saamiseks.
    Seda ideed pole Tammearu sõnul maha maetud, kuid praegu käib rahastaja otsing, sest valitsus oma raha sellisesse laenukontorisse panna ei saa. Üks võimalus on kaasata projekti maailmapank.
    Seniste laenude tagasimaksmise kohta sõnas Tammearu, et esmajoones makstakse tagasi kommertslaenud ja teises järgus riigi kaudu võetud välislaenud.
    Rahandusministeeriumi välislaenude ja -abi osakonna juhataja Agate Dalton sõnas seevastu, et tallegi ootamatult on septembris toimunud progress. «Paljud omavalitsused on oma välislaenud tagasi maksnud,» lausus Dalton. «Umbes 90 omavalitsust on oma Euroopa Liidu kaudu saadud katlamaja rekonstrueerimise laenud tagasi maksnud.» Kokku oli ministeeriumil välislaenulepinguid 178 omavalitsusega, seega üle poolte puhul on välislaen veel ülal.
    Dalton kinnitas maailmapanga huvi uurida kohalike omavalitsuste laenuinstitutsiooni loomise võimalusi. «On juttu olnud maailmapanga viimasel aastakoosolekul, et nad on nõus tulema uurima, missugune on Eesti omavalitsuste krediidikõlbulikkus ja kuidas seda suurendada,» rääkis Dalton.
    Rahandusministeeriumi laenuregistri andmeil on laenu võtnud valdav osa 254 kohalikust omavalitsusest. Aasta algul oli 222 kohaliku omavalitsuse laenude kogumaht 1,27 mld krooni, mida koos intressidega tuleb tagasi maksta 1,39 miljardit krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

ERIALi juhtfiguuri kaitsja: kahtlustus ei ole lõplik tõde, riigi sõna meedias ei saa olla lõpmatuseni vaba
Sõltumata sellest, mis on kirjas lõplikus kohtuotsuses, võib ajakirjanduses kajastatu jääda elu lõpuni kaasas käima, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic advokaat ning ERIALi ühe juhtfiguuri Daniela Dalberg-Dyageleva kaitsja Meeli Rondel vastukajana uudisele, et kaitsjad soovisid ERIALi kohtuistungi osaliselt kinniseks kuulutamist.
Sõltumata sellest, mis on kirjas lõplikus kohtuotsuses, võib ajakirjanduses kajastatu jääda elu lõpuni kaasas käima, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic advokaat ning ERIALi ühe juhtfiguuri Daniela Dalberg-Dyageleva kaitsja Meeli Rondel vastukajana uudisele, et kaitsjad soovisid ERIALi kohtuistungi osaliselt kinniseks kuulutamist.
Skillz – mäng pole lõppenud ning palju on veel tõestada
Olgu koroonakriis või mitte, mobiilsete seadmete kasutamine kasvab tänapäeva tehnoloogilises maailmas igal juhul. Skillzi börsiletulek on olnud nagu sõitmine tõelistel Ameerika mägedel.
Olgu koroonakriis või mitte, mobiilsete seadmete kasutamine kasvab tänapäeva tehnoloogilises maailmas igal juhul. Skillzi börsiletulek on olnud nagu sõitmine tõelistel Ameerika mägedel.
November tõi 13 aasta suurima hinnatõusu
Tarbijahinnaindeks tõusis novembris võrreldes oktoobriga 1,8% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 8,8%, teatas statistikaamet. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 7,6% ja teenused 11,2% kallimad.
Tarbijahinnaindeks tõusis novembris võrreldes oktoobriga 1,8% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 8,8%, teatas statistikaamet. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 7,6% ja teenused 11,2% kallimad.
Swedbank tunnetab tarbija niigi tugeva kindlustunde kasvu
Eesti tarbija kindlustunne on kasvuteel, mida mõjutavad peamiselt palkade kasv ja suurenev tööjõupuudus, ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
Eesti tarbija kindlustunne on kasvuteel, mida mõjutavad peamiselt palkade kasv ja suurenev tööjõupuudus, ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.