Omavalitsuste laenubuum on raugenud

Selle aasta jooksul on omavalitsused rahandusministeeriumiga kooskõlastanud 126 uue laenu või võlakirjaemissiooni korraldamist, peamiselt on need esitatud aasta esimesel poolel Eesti kommertspankadest võetud laenude kohta.

«Praegu on vaikus, mis algas pärast Maapanga kustumist,» selgitas Tammearu. Ta sõnas, et põhjuseks pole niivõrd Maapanga pankrot kui laenuintresside tõus ja laenuvõtmise võimaluste kitsenemised. Viimane kooskõlastus oli Tammearu sõnul seotud Tartu linna võlakirjaemissiooniga.

Rahaturu kõrged intressimäärad ja Tallinna linna eelistatud seisund välisraha sisselaenamisel panid kohalikke omavalitsusi juba kevadel kaaluma võimalust luua oma finantseerimisasutus ühise tagatise alusel välismaalt madalama intressiga laenude saamiseks.

Seda ideed pole Tammearu sõnul maha maetud, kuid praegu käib rahastaja otsing, sest valitsus oma raha sellisesse laenukontorisse panna ei saa. Üks võimalus on kaasata projekti maailmapank.

Seniste laenude tagasimaksmise kohta sõnas Tammearu, et esmajoones makstakse tagasi kommertslaenud ja teises järgus riigi kaudu võetud välislaenud.

Rahandusministeeriumi välislaenude ja -abi osakonna juhataja Agate Dalton sõnas seevastu, et tallegi ootamatult on septembris toimunud progress. «Paljud omavalitsused on oma välislaenud tagasi maksnud,» lausus Dalton. «Umbes 90 omavalitsust on oma Euroopa Liidu kaudu saadud katlamaja rekonstrueerimise laenud tagasi maksnud.» Kokku oli ministeeriumil välislaenulepinguid 178 omavalitsusega, seega üle poolte puhul on välislaen veel ülal.

Dalton kinnitas maailmapanga huvi uurida kohalike omavalitsuste laenuinstitutsiooni loomise võimalusi. «On juttu olnud maailmapanga viimasel aastakoosolekul, et nad on nõus tulema uurima, missugune on Eesti omavalitsuste krediidikõlbulikkus ja kuidas seda suurendada,» rääkis Dalton.

Rahandusministeeriumi laenuregistri andmeil on laenu võtnud valdav osa 254 kohalikust omavalitsusest. Aasta algul oli 222 kohaliku omavalitsuse laenude kogumaht 1,27 mld krooni, mida koos intressidega tuleb tagasi maksta 1,39 miljardit krooni.