• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põllumeesteni jõuab hüvitis tuleval aastal

    Valitsus esitas eile riigikogule otsuse eelnõu, mille järgi kasutatakse järgmisel aastal tubaka ja alkoholi aktsiiside tõstmisest saadavast 260 miljonist kroonist kuni 227 miljonit krooni põllumeestele ikaldusest tekitatud kahju hüvitamiseks.
    Hüvitiste maksmiseks käibemaksu tõstmisest valitsus loobus kui liialt keerulisest ning segadust tekitavast vahendist.
    227 miljonit läheb kava kohaselt järgmise aasta riigieelarve kaudu sihtotstarbelisena valitsuse reservfondi. Justiitsminister Paul Varuli sõnul tuleb lähema kahe kuu jooksul põhjalikult ette valmistada hüvitiste jagamise süsteem, et raha jõuaks õigesse kohta. «Maksmisega ei saa rabistada, see tekitaks veel rohkem ebaõiglust ja paksu verd tootjate vahel,» ütles justiitsminister.
    Varuli hinnangul saab juhul, kui järgmise aasta riigieelarve võetakse veel tänavu vastu, hakata hüvitisi jagama kohe uue aasta algul. Kellel on raha saamisega aga väga kiire, neile on valitsus Varuli kinnitusel valmis andma garantiikirja pangast laenu saamiseks.
    Nii tubakatoodete maaletoojad kui ka alkoholitootjad väidavad, et tegelikult toob aktsiiside tõstmine kaasa alalaekumise suurenemise ja salakaubanduse vohamise. Legaalne müük väheneb ning suureneb salasuitsude ja -viina tarbimine.
    Riigikogu arutas eile Koonderakonna ja Maarahva ühenduse esitatud otsuse eelnõu ikalduse hüvitamiseks, mis ühe võimalusena nägi ette samuti majanduse stabilisatsioonifondi kasutamist.
    Maarahva erakonna fraktsiooni liikme Jaanus Männiku sõnade kohaselt oleks see küll äärmuslik abinõu ning välisinvestoritele halb signaal, kuid kõige kiirem ning efektiivsem, mis võimaldaks põllumeestel hüvitised veel tänavu kätte saada.
    Koonderakonna ning Maarahva ühenduse eelnõu arutelu katkestati Reformierakonna ettepanekul, sest opositsiooni hinnangul ei olnud eelnõu tekst juriidiliselt korrektne.
    Isamaaliit esitas eile riigikogule otsuse eelnõu, millega tegi ettepaneku kehtestada ühekordne solidaarsusmaks kuni 31. märtsini 1999. Maksust laekuks 250 miljonit krooni. «Üks võimalus solidaarsusmaksu kehtestamiseks oleks kümnendikprotsendi lisamine üksikisiku tulumaksule,» märkis Isamaaliidu esimees Toivo Jürgenson.
    Valitsuse eile esitatud eelnõu 227 miljoni krooni eraldamiseks hüvitisteks peaks riigikogus arutusele tulema juba järgmisel nädalal.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Einar Vallbaum: Narva-Jõesuu muulist sõltub erakordselt palju
Oluline osa Eesti turismitööstuse arengust takerdub Narva-Jõesuu lagunenud muuli taha, mille korrasolust sõltub eestlaste võime oma territoriaalvetes majandada., kirjutab Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Einar Vallbaum.
Oluline osa Eesti turismitööstuse arengust takerdub Narva-Jõesuu lagunenud muuli taha, mille korrasolust sõltub eestlaste võime oma territoriaalvetes majandada., kirjutab Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Einar Vallbaum.
USA lihtsustab reisimistingimusi
Valge Maja teatas täna, et alates novembri algusest leevenevad reisitingimused mittekodanikele USA-sse reisimisel. Riiki lastakse välismaalased kes on täielikult vaktsineeritud, vahendab Yahoo Finance.
Valge Maja teatas täna, et alates novembri algusest leevenevad reisitingimused mittekodanikele USA-sse reisimisel. Riiki lastakse välismaalased kes on täielikult vaktsineeritud, vahendab Yahoo Finance.
Tootjahinnaindeks tõusis üle 15 protsendi
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Kokutajast Eesti parimaks koomikuks ehk kuidas nali andis Ari Matti Mustonenile elutahte
Eesti professionaalseimaks koomikuks nimetatud Ari Matti Mustonen oli karjääri algusajal halb, kokutas ja oli enne esinemist närvis. Aastate pikkuse järjepideva töö ja enda pidevalt ebamugavatesse olukordadesse viimisega avastas ta, et nali on täitnud ta unistused ja andnud ka elutahte.
Eesti professionaalseimaks koomikuks nimetatud Ari Matti Mustonen oli karjääri algusajal halb, kokutas ja oli enne esinemist närvis. Aastate pikkuse järjepideva töö ja enda pidevalt ebamugavatesse olukordadesse viimisega avastas ta, et nali on täitnud ta unistused ja andnud ka elutahte.