SEB jahib osalust Ühispangas

Artikkel

- Uudised
- 22. oktoober 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
SEB jahib osalust Ühispangas
Ühispanga nõukogu võib Skandinaviska Enskilda Bankenile (SEB) müüdava osaluse kohta teha otsuse lähema paari nädala jooksul. Ühispank võib SEBi kaasamisega teenida umbes 500 miljonit krooni, millega suureneks panga omakapital 2,2 miljardi kroonini. Ühispanga lähima konkurendi Hansapanga omakapital kasvab pärast emissiooni Swedbankile ligi 4 miljardi kroonini.
SEB tegi Postimehe andmetel esmaspäeval Eesti Pangale avalduse üle 30 protsendi Ühispanga aktsiate omandamiseks. Seni pole Eesti Pank keeldunud Rootsi pankadele suurema osaluse taotlemise loa andmisest.
SEBi infojuht Gunilla Wikman ei soovinud eile avalikustada panga plaane. «Kõik, mis ma võin öelda, on see, et SEBil on huvi Balti turu vastu jätkuvalt olemas,» sõnas Wikman. «Rohkem ei saa ma midagi öelda,» kinnitas ta.
Ühispanga asepresident Janek Mäggi ei kommenteerinud eile samuti Ühispanga võimalikke kõnelusi SEBiga.
Ühispanga nõukogu esimees Aare Urm ütles, et ta ei saa midagi kommenteerida enne, kui panga nõukogu on mingeid otsuseid teinud. «Praeguseks ei ole me otsuseid teinud,» lausus Urm. Ta ei lükanud samas ümber võimalust, et SEBile on plaanis teha suunatud emissioon.
Märt Meerits Hansabank Marketsist leidis eile intervjuus telesaatele Kapital, et SEB võib olla juba praegu sõlminud Ühispanga juhtide ja ehk ka Eesti Pangaga eellepingu aktsiate omandamiseks. «Strateegilise investori jaoks on Ühispanga aktsiate ostmine praegu kaubeldavalt hinnatasemelt piisavalt soodne,» kinnitas ta.
Henry Malvet MeritaNordbankenist ütles, et praegu on nende pangal kaks võimalust Eestis tegutsemiseks. «Üks on orgaaniline kasv, mis tegelikult on peaaegu juba toimunud seoses meie Tallinna filiaali kolimisega kesklinna uutesse ruumidesse,» rääkis Malvet. Teine võimalus on tema sõnul koostöö või mõne teise panga ostmine. «Muud ma ei saa praegu öelda,» ütles Malvet.
«Ma olen Eestiga olnud seotud 10 aastat, ja asi, mida ma õppinud olen, on see, et Eestis on kõik võimalik,» kommenteeris SEBi otsust Svenska Handelsbankeni asepresident Bo Kragh. Tema sõnul on Handelsbankenil huvitav jälgida oma kahe põhikonkurendi tegevust Eestis.
«Ma ei usu, et neil oleks Eestis konkureerimisega probleeme, nad on ju Rootsis juba 100 aastat omavahel konkureerinud,» väitis Kragh.
Majandusteoreetik Ardo Hansson leidis, et seni on olnud välispankade Eestisse tulek positiivne. «Praegu ei oska ma võimalikke ohte leida,» nentis ta.
Hanssoni hinnangul tekitab kahe Rootsi panga tulek Eesti pankadesse konkurentsi eestlaste ja rootslaste vahel, mis on kasulik. «SEB ja Swedbank on harjunud Rootsis konkureerima, küllap saavad nad ka siin hakkama,» sõnas ta.
Hansson ütles, et soliidne tuumikinvestor annab kindlustunde. «Samuti on võimalik sellise investori kaudu saada odavamaid krediidiliine kui üksi,» lisas ta. MeritaNordbankeni Balti-huvi kohta ütles Hansson, et on väga hea, et MeritaNordbankenil on Tallinnas filiaal. «Hea on seejuures just see, et välispangad ei ole kõik ühest riigist,» nentis ta.
SEB on üks esimesi Rootsi panku, kes ilmutas huvi Eesti vastu. Pangal oli partnerlussuhe Tartu Kommertspangaga, hiljem omas osalust Hansapangas.
Hetkel kuum