Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    SEB jahib osalust Ühispangas

    Ühispanga nõukogu võib Skandinaviska Enskilda Bankenile (SEB) müüdava osaluse kohta teha otsuse lähema paari nädala jooksul. Ühispank võib SEBi kaasamisega teenida umbes 500 miljonit krooni, millega suureneks panga omakapital 2,2 miljardi kroonini. Ühispanga lähima konkurendi Hansapanga omakapital kasvab pärast emissiooni Swedbankile ligi 4 miljardi kroonini.
    SEB tegi Postimehe andmetel esmaspäeval Eesti Pangale avalduse üle 30 protsendi Ühispanga aktsiate omandamiseks. Seni pole Eesti Pank keeldunud Rootsi pankadele suurema osaluse taotlemise loa andmisest.
    SEBi infojuht Gunilla Wikman ei soovinud eile avalikustada panga plaane. «Kõik, mis ma võin öelda, on see, et SEBil on huvi Balti turu vastu jätkuvalt olemas,» sõnas Wikman. «Rohkem ei saa ma midagi öelda,» kinnitas ta.
    Ühispanga asepresident Janek Mäggi ei kommenteerinud eile samuti Ühispanga võimalikke kõnelusi SEBiga.
    Ühispanga nõukogu esimees Aare Urm ütles, et ta ei saa midagi kommenteerida enne, kui panga nõukogu on mingeid otsuseid teinud. «Praeguseks ei ole me otsuseid teinud,» lausus Urm. Ta ei lükanud samas ümber võimalust, et SEBile on plaanis teha suunatud emissioon.
    Märt Meerits Hansabank Marketsist leidis eile intervjuus telesaatele Kapital, et SEB võib olla juba praegu sõlminud Ühispanga juhtide ja ehk ka Eesti Pangaga eellepingu aktsiate omandamiseks. «Strateegilise investori jaoks on Ühispanga aktsiate ostmine praegu kaubeldavalt hinnatasemelt piisavalt soodne,» kinnitas ta.
    Henry Malvet MeritaNordbankenist ütles, et praegu on nende pangal kaks võimalust Eestis tegutsemiseks. «Üks on orgaaniline kasv, mis tegelikult on peaaegu juba toimunud seoses meie Tallinna filiaali kolimisega kesklinna uutesse ruumidesse,» rääkis Malvet. Teine võimalus on tema sõnul koostöö või mõne teise panga ostmine. «Muud ma ei saa praegu öelda,» ütles Malvet.
    «Ma olen Eestiga olnud seotud 10 aastat, ja asi, mida ma õppinud olen, on see, et Eestis on kõik võimalik,» kommenteeris SEBi otsust Svenska Handelsbankeni asepresident Bo Kragh. Tema sõnul on Handelsbankenil huvitav jälgida oma kahe põhikonkurendi tegevust Eestis.
    «Ma ei usu, et neil oleks Eestis konkureerimisega probleeme, nad on ju Rootsis juba 100 aastat omavahel konkureerinud,» väitis Kragh.
    Majandusteoreetik Ardo Hansson leidis, et seni on olnud välispankade Eestisse tulek positiivne. «Praegu ei oska ma võimalikke ohte leida,» nentis ta.
    Hanssoni hinnangul tekitab kahe Rootsi panga tulek Eesti pankadesse konkurentsi eestlaste ja rootslaste vahel, mis on kasulik. «SEB ja Swedbank on harjunud Rootsis konkureerima, küllap saavad nad ka siin hakkama,» sõnas ta.
    Hansson ütles, et soliidne tuumikinvestor annab kindlustunde. «Samuti on võimalik sellise investori kaudu saada odavamaid krediidiliine kui üksi,» lisas ta. MeritaNordbankeni Balti-huvi kohta ütles Hansson, et on väga hea, et MeritaNordbankenil on Tallinnas filiaal. «Hea on seejuures just see, et välispangad ei ole kõik ühest riigist,» nentis ta.
    SEB on üks esimesi Rootsi panku, kes ilmutas huvi Eesti vastu. Pangal oli partnerlussuhe Tartu Kommertspangaga, hiljem omas osalust Hansapangas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mainori rektor: räägime nüüd kriisist taastumisest ka andmeid appi võttes Põhjalik ülevaade, mida andmed sektorite toibumise kohta näitavad
Kriisidest hästi toibunud IKT sektoris süveneb spetsialistide puudus ning teisteski valdkondades ei tule uusi töötajaid hoolimata palkade kasvamisest piisavalt peale, kirjutab värskelt valminud ülevaate põhjal ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Mait Rungi.
Kriisidest hästi toibunud IKT sektoris süveneb spetsialistide puudus ning teisteski valdkondades ei tule uusi töötajaid hoolimata palkade kasvamisest piisavalt peale, kirjutab värskelt valminud ülevaate põhjal ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Mait Rungi.
Leedu investoriteta päev Balti aktsiaturul lõppes vaikselt
Tänase kauplemispüha tõttu Vilniuses oli avatud vaid kaks Balti börsi, Tallinn ja Riia ning Balti koondindeks Baltic Benchmark nihkus kõigest 0,04 protsendi võrra.
Tänase kauplemispüha tõttu Vilniuses oli avatud vaid kaks Balti börsi, Tallinn ja Riia ning Balti koondindeks Baltic Benchmark nihkus kõigest 0,04 protsendi võrra.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Riigikogu ratifitseeris Soome ja Rootsi ühinemise NATOga
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Bolt läheb Soomes kolmandale katsele
Eesti tehnoloogiafirma Bolt üritab taas löögile pääseda Soome turul, kust on juba kaks korda ära tuldud, vahendab Helsingin Sanomat.
Eesti tehnoloogiafirma Bolt üritab taas löögile pääseda Soome turul, kust on juba kaks korda ära tuldud, vahendab Helsingin Sanomat.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.