Teenistusraamat põhjustab tüli
«Välismaalastele ei saa Eestis välja anda meremeeste teenistusraamatut, sest see on ebaseaduslik,» kinnitas kodakondsus- ja migratsiooniameti asedirektor Ene Rebane.
Meremehi esindava teede- ja sideministeeriumi hinnangul on teenistusraamatu väljaandmine kooskõlas rahvusvahelise töö organisatsiooni (ILO) konventsiooniga.
Rebase sõnul ütleb ILO konventsioon, et sellega ühinenud riik võib anda meremehe isikut tõendava dokumendi igale meremehele, kes on sellise taotluse esitanud. Rebase hinnangul tähendab see, et nimetatud dokumendi väljastamine on jäetud iga riigi enda reguleerida.
«Riik võib sellise dokumendi anda igale meremehele, aga ta ei pea seda tegema,» leidis Rebane. Eesti seadused lubavad tema sõnul väljastada sellist dokumenti ainult Eesti kodanikele.
Kodakondsus- ja migratsiooniametis ette valmistatud isikut tõendavate dokumentide seaduseelnõus on kirjas, et välismaalastest meremeestele võidakse teha nende isikut tõendavasse dokumenti meremehe märge. See lahendaks Rebase hinnangul olukorra.
Teede- ja sideministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Sven Hiidel kinnitas, et meremeeste teenistusraamatu andmine kõigile Eesti meremeestele on igati seaduslik. Templi passi panemine lööks tema hinnangul meremehed kahte lehte ja tekitaks arusaamatust rahvusvahelises ulatuses.
Meremeeste teenistusraamat tuli Nõukogude Liidu aegse meremehe passi asemele ja see on vajalik meremeeste ühest riigist teise liikumise hõlbustamiseks. Hiideli sõnul reguleerib seda valdkonda rahvusvaheline ILO konventsioon, mis on ülimuslik Eesti seaduste suhtes ja lubab meremeeste teenistusraamatu andmist ka välismaalastele.
Pärast Eesti iseseisvumist reisisid mittekodanikest meremehed Eesti laevadel kolm aastat meresõidutunnistusega. «See aga kitsendas nende õigusi teistele laevadele tööle minekul, millele osutas ka üks kohtuotsus möödunud kevadel,» põhjendas ühesuguse dokumendi kehtestamist kõigile meremeestele Eesti Merelaevanduse arendusdirektor Viktor Palmet.
Palmeti hinnangul hõlbustab meremehe teenistusraamat Eesti Merelaevanduse tööd ja on abiks ka rahvusvahelisel suhtlemisel teiste riikidega.