• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ESS lahkub börsilt

    Börsil olekut peavad kasutuks teistegi ettevõtete juhid ja omanikud.
    Sõõrumaa lausus, et börsilt äratulek ei ole otseselt seotud jaanipäevast saadik päevakorral olnud strateegilise investori kaasamisega. «Börsilt tulekisme me nagunii ära,» lisas ta.
    Sõõrumaa märkis, et praeguses olukorras ei ole ettevõttel mõtet börsil olla, sest aktsiaga kauplemise aktiivsus on minimaalne, kuid börsil olekuga kaasnevaid kohustusi ja sekeldusi palju.
    Sõõrumaa lubas, et väikeaktsionäridel ei teki ESSi puhul olukorda, et neile jääb kümme aktsiat kätte ja dividende makstakse viie aasta pärast. Kõige tõenäolisemalt ostetakse väikeaktsionäridelt aktsiad lihtsalt tagasi.
    Merko Ehituse nõukogu esimees Toomas Annus tunnistas, et börsil oleku mõttetus on tal nii mõnegi börsiettevõtte omanikuga jutuks olnud. Annus arvas, et kui börsilt äratulek on kõigi omanike ühine otsus, ei tohiks selles midagi halba olla.
    «Täna tundub üha rohkem, et Eesti on börsi pidamiseks liiga väike koht. Samamoodi ei ole näiteks lennukitootmisel siin mõtet,» tunnistas Annus.
    Tallinna väärtpaberibörsi juhatuse esimees Gert Tiivas lausus, et peale Tallinna farmaatsiatehase ei ole keegi börsile lahkumise taotlust veel esitanud.
    Veel eelmisel aastal pidas iga vähegi suurem ettevõte auasjaks teatada kavatsusest oma aktsia börsil noteerida.
    Sõõrumaa rääkis, et eelmisel aastal tasus börsile tulla eelkõige imago pärast, sest seni oli turvaettevõtteid peetud salapärasteks ja ehk musta äriga tegelevateks ettevõteteks.
    Viimase poole aasta jooksul on ESSi aktsiatega sooritatud tehinguid veidi rohkem kui 13 miljoni kroonises mahus. Viimase kahe kuu jooksul on aktsiaga kaubeldud vaid 11 päeval.
    «Me ei saa lubada olukorda, et börsile tulek on hetkeline äriidee ja veidi hiljem otsustatakse ümber,» ütles börsi direktor Gert Tiivas.
    Tiivas lisas, et Eesti seadused ei suuda praegu veel kõigi investorite huve piisavalt kaitsta, mistõttu peab börs seda aktiivselt ise tegema. Lahkumistaotluses peab olema konkreetne plaan, kuidas väikeaktsionäre kaitstakse. Farmaatsiatehas ei suutnud börsile veenvalt tõestada, et väikeaktsionäre kaitstakse, mistõttu börsilt lahkumise luba ei antud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: kolm mõtet vanalinna käima tõmbamiseks, öölinnapeast pensionäride aktiivsuskontoni
Mõtteid Tallinna vanalinnale uue hingamise andmiseks on üksjagu, kuid nende elluviimise eelduseks on mõtteviisi muutus Vabaduse väljak 7 majas, kirjutab Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik Sander Andla vastukajana Äripäeva juhtkirjale.
Mõtteid Tallinna vanalinnale uue hingamise andmiseks on üksjagu, kuid nende elluviimise eelduseks on mõtteviisi muutus Vabaduse väljak 7 majas, kirjutab Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik Sander Andla vastukajana Äripäeva juhtkirjale.
Stockholmi börsile tuleb rekordiline firmade kokkuostja
Täna teatas Stockholmis noteerimisplaanist Rootsi valdusfirma Storskogen, rekordiliselt kiiresti paisuv väikeste ettevõtete kokkuostja.
Täna teatas Stockholmis noteerimisplaanist Rootsi valdusfirma Storskogen, rekordiliselt kiiresti paisuv väikeste ettevõtete kokkuostja.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
Tõnu Palm majanduskasvust: aasta on tõesti erakorraline
Lisaks niigi jõulisele majanduskasvule võib lisasüst tulla veel ka II pensionisamba rahast, millega Luminori baasprognoosis arvestatud ei ole, märkis Luminori peaökonomist Tõnu Palm.
Lisaks niigi jõulisele majanduskasvule võib lisasüst tulla veel ka II pensionisamba rahast, millega Luminori baasprognoosis arvestatud ei ole, märkis Luminori peaökonomist Tõnu Palm.