Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hüvitusfond ja riskinormid

    Lihtsurelikule tänavalt on Hüvitusfond asutus, mis laseb EVPde eest välja võlakirju ning maksab neile suhteliselt korralikku intressi. Tavaline investor ehk kuulus Tädi Maali ei teegi ilmselt vahet, mis erinevus on Eesti riigi võlakirjal ja Hüvitusfondi võlakirjal.
    Vaikimisi eeldame, et fond teeb oma investeeringuid konservatiivselt, võtmata suuri riske. Paraku loen nüüd lehest, et Hüvitusfond on kaotanud märkimisväärseid rahakoguseid, st fond on võtnud endale tegelikult üle jõu käivaid riske.
    Nõukogu soovib oma käed puhtaks pesta ning omast kohast on neil ka õigus. Endise väärtpaberijärelevalve juhina nägin «pindipoiste» turuletulekut. Pidin paratamtult möönma poiste andekust ning ärivaistu, samal ajal torkas pidevalt silma nende komme liikuda mööda seaduslikkuse-seadusetuse õhkõrna eraldusjoont. Minu seisukohalt jäid nad tollal õigele poole ning vahest on sellest kahju -- head mehed läksid raisku. Igatahes ei kadesta ma Hüvitusfondi nõukogu, kes pidanuks kontrollima Andres Männarti ja Ahti Aho tööd, samuti nagu ei kadesta ma Maapanga juhte Ain Keluse ülemustena.
    Samas tahaksin väga näha, millised olid Hüvitusfondi nõukogu poolt tegevjuhtkonnale seatud suunised lubatud ja lubamatute riskide osas.
    Ükski finantsasutus ei saa normaalselt töötada, kui puudub selge riskipoliitika. See tähendab, et peab eksisteerima dokument, mis määratleb riskide haldamise printsiibid -- milline on ettevõtte lubatav riskitase, mida võib riskivõtja (näiteks maakler) teha, mida ta ei tohi teha ning millised toimingud tuleb kooskõlastada juhtkonnaga.
    Edasi peaks olema selge ka see, mismoodi võetavaid riske kaetakse, millised metoodikad on selleks aktsepteeritavad ning millised mitte. Sellega kõik veel ei piirdu. Seatud poliitilised põhimõtted tuleb viia kõigi töötajateni ning veenduda, et neid mõistetakse ühtemoodi.
    Kui riskipoliitikat määratlev dokument eksisteerib ning kodanikud Männart ja Aho (või mõni teine-kolmas) on selle vastu eksinud, peaks järgnev protseduur olema äärmiselt lihtne. Norm on, rikkumine on, kahju on.
    Järelikult loetakse ametiseisundi kuritarvitamiseks eriti raskete tagajärgedega (või kuidas see termin ka ei kõla) ning võetakse kriminaalvastutusele. Sest 200 miljonit krooni tuulde või kellegi teise taskusse lasta pole mingi pisiasi.
    Kui riskipoliitika on paika pandud, kuid kodanikud Männart ja Aho seda ei rikkunud, siis tuleb tõdeda, et dokument oli koostatud tahtmatult või tahtlikult puudulikuna.
    Tegemist on põhimõttelise küsimusega ning minu mõistus ütleb, et sellisel juhul vastutab nõukogu, kelle asi on põhimõtete määratlemine. Juhid peavad alandlikult oma ebapädevust tunnistama ja andma koha targematele.
    Edaspidiseks eksisteerimiseks tuleb aga riskinormid kindlasti üle vaadata ning selleks soovitan kasutada vastava üsna keerulise eriala professionaalide abi. Kui hästi läheb, peaks mõne asjatundliku mehe Eestistki leidma.
    Kui riskinorme Hüvitusfondis ei eksisteerinud, siis tuleks vana türgi kombe kohaselt saata fondi nõukogule kui totaalselt ebapädevale ja mõttetule seltskonnale siidist pael ja kaks tublit meest, kes jälgiks, et vihjest ikka õigesti aru on saadud. Loodan südamest, et vähemalt see kartus ei pea paika.
    Kahel viimasel juhul on Männart ja Aho tõenäoliselt puhtad poisid ja rahast lahti saanud Hüvitusfond/maksumaksja ise loll.
    Siit veel teine probleem. Mujal maailmas tegeleb nii panga- kui väärtpaberijärelevalve ka juhtivatele positsioonidele pääsenud isikute usaldusväärsuse kontrolliga.
    Kord kahtluse alla sattunud mehed üldjuhul teist katset saama ei peaks. Mida arvab meie «nutikate poiste» edasistest karjäärivõimalustest väärtpaberiinspektsioon?
    Vahur Lokk on ettevõtluse toetamise fondi direktor.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Leslie Leino: on aeg hämarate Hiina ettevõtete taust läbi valgustada
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Inglise keskpank kavatseb karmistada krüpovaluuta reegleid
Inglise keskpanga sõnul näitab krüptovarade väärtuse 2 triljoni dollari suurune langus turu haavatavust ning vajadust karmima õiguskaitse ja regulatsiooni järele, vahendab Bloomberg.
Inglise keskpanga sõnul näitab krüptovarade väärtuse 2 triljoni dollari suurune langus turu haavatavust ning vajadust karmima õiguskaitse ja regulatsiooni järele, vahendab Bloomberg.
Kasvuekspert: lühiajaline mõnu tekitab halbu harjumusi
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Europol vahistas üle 130 lastega kaubitseja
Europoli koordineeritud ulatuslikul operatsioonil vahistasid 22 Euroopa riigi ja Interpoli korrakaitsjad 130 lastega kaubitsejat ja tuvastasid 60 uut kahtlusalust.
Europoli koordineeritud ulatuslikul operatsioonil vahistasid 22 Euroopa riigi ja Interpoli korrakaitsjad 130 lastega kaubitsejat ja tuvastasid 60 uut kahtlusalust.
Raadiohommik: kaosest lennunduses ja suvisest kodukaunistamise hooajast
Suvi on kodukaunistamise ja aianduse tipphoaaeg. Kas koroonaaegne selle valdkonna buum hakkab vähenema? Arutame asja Hortese juhataja Kadri Ulla ja Gardesti juhatuse liikme Kristjan Kalganiga.
Suvi on kodukaunistamise ja aianduse tipphoaaeg. Kas koroonaaegne selle valdkonna buum hakkab vähenema? Arutame asja Hortese juhataja Kadri Ulla ja Gardesti juhatuse liikme Kristjan Kalganiga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.