Hüvitusfond ja riskinormid

Lihtsurelikule tänavalt on Hüvitusfond asutus, mis laseb EVPde eest välja võlakirju ning maksab neile suhteliselt korralikku intressi. Tavaline investor ehk kuulus Tädi Maali ei teegi ilmselt vahet, mis erinevus on Eesti riigi võlakirjal ja Hüvitusfondi võlakirjal.

Vaikimisi eeldame, et fond teeb oma investeeringuid konservatiivselt, võtmata suuri riske. Paraku loen nüüd lehest, et Hüvitusfond on kaotanud märkimisväärseid rahakoguseid, st fond on võtnud endale tegelikult üle jõu käivaid riske.

Nõukogu soovib oma käed puhtaks pesta ning omast kohast on neil ka õigus. Endise väärtpaberijärelevalve juhina nägin «pindipoiste» turuletulekut. Pidin paratamtult möönma poiste andekust ning ärivaistu, samal ajal torkas pidevalt silma nende komme liikuda mööda seaduslikkuse-seadusetuse õhkõrna eraldusjoont. Minu seisukohalt jäid nad tollal õigele poole ning vahest on sellest kahju -- head mehed läksid raisku. Igatahes ei kadesta ma Hüvitusfondi nõukogu, kes pidanuks kontrollima Andres Männarti ja Ahti Aho tööd, samuti nagu ei kadesta ma Maapanga juhte Ain Keluse ülemustena.

Kui riskinorme Hüvitusfondis ei eksisteerinud, siis tuleks vana türgi kombe kohaselt saata fondi nõukogule kui totaalselt ebapädevale ja mõttetule seltskonnale siidist pael ja kaks tublit meest, kes jälgiks, et vihjest ikka õigesti aru on saadud. Loodan südamest, et vähemalt see kartus ei pea paika.

Kahel viimasel juhul on Männart ja Aho tõenäoliselt puhtad poisid ja rahast lahti saanud Hüvitusfond/maksumaksja ise loll.

Siit veel teine probleem. Mujal maailmas tegeleb nii panga- kui väärtpaberijärelevalve ka juhtivatele positsioonidele pääsenud isikute usaldusväärsuse kontrolliga.

Kord kahtluse alla sattunud mehed üldjuhul teist katset saama ei peaks. Mida arvab meie «nutikate poiste» edasistest karjäärivõimalustest väärtpaberiinspektsioon?

Vahur Lokk on ettevõtluse toetamise fondi direktor.