Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Infovool võrkudes muutub kiiremaks
Tavaline Ethernet, mis on seni Eesti firmade kontorites väga laialt levinud, omab tänaseks kahte standardit -- info edastamine kiirusega 10 megabitti sekundis ja 100 megabitti sekundis.
Viimasel ajal on suurt tähelepanu köitnud uus Ether-neti liik -- Gigabit Ethernet, seda just tänu oma suurele infoedastuse kiirusele 1000 Mbit/s. Seega on Gigabit Ethernet tavalisest Ethernetist kümme kuni sada korda kiirem.
Teine võimalus on kasutada ATMi (Asynchronous Transfer Mode -- ajast sõltumatu andmete edastus, üks moodsamatest telekommunikatsioonitehnikatest, mis võimaldab edastada erinevaid andmetüüpe, sealhulgas heli, pilti ja arvutiandmeid).
ATMi vallas on lahendused läbilaskekiirustele 25 Mbit/s kuni 622 Mbit/s olemas paljudel tänapäeva juhtivatel tootjatel. Komplekslahenduse osana on kõik need võrgutehnoloogiad igati kasutuskõlblikud.
Iga päevaga suureneb nende tarkvaralahenduste osakaal, mis kasutavad ära kogu olemasoleva läbilaskeriba, näiteks videopildi edastamisel televisioonis või turvakaameras, erinevat tüüpi sidevahendites ning ka kiirelt levivas interaktiivses õppimises. Sellevõrra, kuidas kasvab töökohtade arv võrgus, peab seda süsteemi haldava infomagistraali läbilaskevõime suurenenema geomeetrilises progressioonis.
Tulevikuvõrkude lahendustes leidub koht nii Gigabit Etherneti kui ka kiire ATMi jaoks.
Gigabit Ethernet või 2,5 Gbit/s ATM suudavad hallata mitme süsteemi servereid sõltuvalt läbilaskeriba laiuse ja online-ühenduse vajadustest.
Need võetakse peagi kasutusele pankades ja meditsiiniasutustes, sest neis valdkondades on ühenduse kvaliteet ja kiirus kõige kriitilisema tähtsusega.
Süsteemides, kus on vajalik kiirete failiserverite haldamine ilma online-ühenduseta (näiteks firmasisesed andmebaasid ja andmekogud, mis ei vaja online-ühendust), hakatakse kasutama Gigabit Etherneti standardit.
See on ökonoomne ja suurendab oma kiiruse tõttu tavalise Etherneti võimalusi, kuid ei kõrvalda tema puudusi (puudub ühenduse kvaliteedi tagamise võimalus).
Võrkudes, kus online-ühendus on vajalik, hakatakse kasutama 2,5 Gbit/s ATMi, mis on oma kvaliteedi ja hinna suhtes parim lahendus.
2,5gigabitine ATM muutub paari-kolme aasta pärast lokaalvõrkude infomagistraalide ja globaalvõrkude standardiks. Tänu ATMi kui muutuva infoedastuse kiirusega tehnoloogia väljaehitamisele garanteerib ta kõigi ATMi parimate võimaluste töötamise rohkem kui kahekordsel kiiruse suurenemisel võrrelduna Gigabit Ethernetiga.
Mõlemad võrgutehnoloogiad on juba standardiseeritud ja varsti kättesaadavad ka tavakasutajaile.