Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Infovool võrkudes muutub kiiremaks

    Tavaline Ethernet, mis on seni Eesti firmade kontorites väga laialt levinud, omab tänaseks kahte standardit -- info edastamine kiirusega 10 megabitti sekundis ja 100 megabitti sekundis.
    Viimasel ajal on suurt tähelepanu köitnud uus Ether-neti liik -- Gigabit Ethernet, seda just tänu oma suurele infoedastuse kiirusele 1000 Mbit/s. Seega on Gigabit Ethernet tavalisest Ethernetist kümme kuni sada korda kiirem.
    Teine võimalus on kasutada ATMi (Asynchronous Transfer Mode -- ajast sõltumatu andmete edastus, üks moodsamatest telekommunikatsioonitehnikatest, mis võimaldab edastada erinevaid andmetüüpe, sealhulgas heli, pilti ja arvutiandmeid).
    ATMi vallas on lahendused läbilaskekiirustele 25 Mbit/s kuni 622 Mbit/s olemas paljudel tänapäeva juhtivatel tootjatel. Komplekslahenduse osana on kõik need võrgutehnoloogiad igati kasutuskõlblikud.
    Iga päevaga suureneb nende tarkvaralahenduste osakaal, mis kasutavad ära kogu olemasoleva läbilaskeriba, näiteks videopildi edastamisel televisioonis või turvakaameras, erinevat tüüpi sidevahendites ning ka kiirelt levivas interaktiivses õppimises. Sellevõrra, kuidas kasvab töökohtade arv võrgus, peab seda süsteemi haldava infomagistraali läbilaskevõime suurenenema geomeetrilises progressioonis.
    Tulevikuvõrkude lahendustes leidub koht nii Gigabit Etherneti kui ka kiire ATMi jaoks.
    Gigabit Ethernet või 2,5 Gbit/s ATM suudavad hallata mitme süsteemi servereid sõltuvalt läbilaskeriba laiuse ja online-ühenduse vajadustest.
    Need võetakse peagi kasutusele pankades ja meditsiiniasutustes, sest neis valdkondades on ühenduse kvaliteet ja kiirus kõige kriitilisema tähtsusega.
    Süsteemides, kus on vajalik kiirete failiserverite haldamine ilma online-ühenduseta (näiteks firmasisesed andmebaasid ja andmekogud, mis ei vaja online-ühendust), hakatakse kasutama Gigabit Etherneti standardit.
    See on ökonoomne ja suurendab oma kiiruse tõttu tavalise Etherneti võimalusi, kuid ei kõrvalda tema puudusi (puudub ühenduse kvaliteedi tagamise võimalus).
    Võrkudes, kus online-ühendus on vajalik, hakatakse kasutama 2,5 Gbit/s ATMi, mis on oma kvaliteedi ja hinna suhtes parim lahendus.
    2,5gigabitine ATM muutub paari-kolme aasta pärast lokaalvõrkude infomagistraalide ja globaalvõrkude standardiks. Tänu ATMi kui muutuva infoedastuse kiirusega tehnoloogia väljaehitamisele garanteerib ta kõigi ATMi parimate võimaluste töötamise rohkem kui kahekordsel kiiruse suurenemisel võrrelduna Gigabit Ethernetiga.
    Mõlemad võrgutehnoloogiad on juba standardiseeritud ja varsti kättesaadavad ka tavakasutajaile.
  • Hetkel kuum
Aleksei Šiškin: Gruusia Eesti-armastus tuleb ajaloost
"Miks suhtutakse Gruusias eestlastesse nii soojalt?" See küsimus tekib sageli selle Lõuna-Kaukaasia riigi külaliste seas. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin selgitab nähtuse põhjuseid ja kutsub üles "eesti boonust" aktiivsemalt kasutama.
"Miks suhtutakse Gruusias eestlastesse nii soojalt?" See küsimus tekib sageli selle Lõuna-Kaukaasia riigi külaliste seas. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin selgitab nähtuse põhjuseid ja kutsub üles "eesti boonust" aktiivsemalt kasutama.
Euroala alusinflatsioon kiirenes rekordini
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Jätkusuutlikult turgu ületades – ulme või reaalsus?
Paljud investorid on viimastel aastatel küsinud, kas salapärane sõnaühend ESG, mis tähistab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavasid, on vaid ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlik investeerimine toob turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada? Nendele küsimustele pakub vastuseid Hanna Silvola ja Tiina Landau raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESG-ga turgu ületades“.
Paljud investorid on viimastel aastatel küsinud, kas salapärane sõnaühend ESG, mis tähistab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavasid, on vaid ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlik investeerimine toob turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada? Nendele küsimustele pakub vastuseid Hanna Silvola ja Tiina Landau raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESG-ga turgu ületades“.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Nädala lood: karastunud juht lõpetas firma päästmisega, noor ettevõtja sattus külma kätte
Lõppenud nädala loetumate majandusuudiste seast leidub huvitavaid karjääripöördeid, suuri koondamisi, erakordseid kohtuasju ning investeerimissoovitusi Äripäeva investorite küsitlusest.
Lõppenud nädala loetumate majandusuudiste seast leidub huvitavaid karjääripöördeid, suuri koondamisi, erakordseid kohtuasju ning investeerimissoovitusi Äripäeva investorite küsitlusest.
Nädala raadiohitid: ambitsioonikas investor, idufirmade mured ja võluvits läbipõlemise vastu
Selle nädala enim kuulatud Äripäeva raadiosaated rääkisid noore investori teekonnast miljonäriks, Ukraina võimalustest suurpealetungiks, aga ka tööstressi ja läbipõlemise vältimisest.
Selle nädala enim kuulatud Äripäeva raadiosaated rääkisid noore investori teekonnast miljonäriks, Ukraina võimalustest suurpealetungiks, aga ka tööstressi ja läbipõlemise vältimisest.
Millal tasub riigi vastu kohtusse minna, Lux Expressi kaasuse näitel
Hiljuti langetas Euroopa Kohus otsuse, et Eesti riik peab neljale riigi vastu kohtusse läinud bussivedajale kompenseerima kokku pea kahe miljoni euro väärtuses teatud sotsiaalsete gruppide tasuta sõidud.
Hiljuti langetas Euroopa Kohus otsuse, et Eesti riik peab neljale riigi vastu kohtusse läinud bussivedajale kompenseerima kokku pea kahe miljoni euro väärtuses teatud sotsiaalsete gruppide tasuta sõidud.
Arhitektist linnaametnik siksakitab huvide konfliktide vahel
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhi asetäitja Oliver Alver teeb isikliku ettevõtte alt kinnisvaraarendajatele projekte, mis saadetakse siis linnaplaneerimise ametisse menetlusse. Kuigi selline kahel toolil istumine pole seadusega keelatud, tekitab see võimaliku huvide konflikti olukorra.
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhi asetäitja Oliver Alver teeb isikliku ettevõtte alt kinnisvaraarendajatele projekte, mis saadetakse siis linnaplaneerimise ametisse menetlusse. Kuigi selline kahel toolil istumine pole seadusega keelatud, tekitab see võimaliku huvide konflikti olukorra.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.