• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Otsetoetused tootjale toidavad tööstust

    Sel aastal maksis riik esimest korda piimalehma ja teravilja otsetoetusi. Kevadel, kui otsustati, kes piimalehma toetusi saavad, alustas langust ka piima kokkuostuhind. Aasta algusest alates on piima hind langenud ligi kaks korda, 3 kroonilt 1,70 kroonile kilo. Kolmapäevast maksab Ühinenud Meiereid kõrgema sordi piima kilo eest 1.25. Ka teised piimatöötlejad kaaluvad lähiajal hinda langetada.
    «Otsetoetuste maksmine on piimakombinaatidele üks põhjendus hinna langetamiseks,» ütles Harjumaa talunik Ants Pihlakas.
    Piimatööstuste juhtide väitel pole otsetoetuste maksmisel ja piima hinna langusel seost. «Piima hind langeb ekspordiraskuste pärast,» kinnitavad nad.
    Suurimad lehmatoetuste saajad on riigilt saadud raha investeerinud tootmisse, püüdes seda efektiivsemaks muuta. Vaatamata sellele ei suuda nad praeguse madala piima hinna juures kasumlikult piima toota.
    «Praeguste hindade juures me enam toime ei tule,» ütles piimatootja Väätsa Agro OÜ juhatuse liige Tiit Tanner. «Kui nii edasi läheb, siis peame kolme kuu pärast tegevuse lõpetama.»
    Suuruselt Eesti kolmas piimatootja Väätsa Agro sai riigilt teravilja- ja lehmatoetust 2,6 mln kr. Võrreldes ettevõtte ligi 70 mln kroonise aastakäibega on see küll väike summa, kuid Tanneri sõnul aitab siiski teha investeeringuid.
    «Ma ei saa praegu öelda, kuhu raha konkreetselt läks, sest ta on planeeritud eelarvesse,» sõnas Tanner. «Igal juhul ei kulunud see elektriarvete maksmiseks.»
    Piimatootja Estonia OÜ juhatuse liige Jaanus Marrandi ütles, et riigilt saadud poolteise miljoni krooni eest ostis ettevõte piimaautodesse uued ELi nõuetele vastavad seadmed. Estonia pole vaatamata praegusele ebasoodsale majandussituatsioonile lehmade arvu vähendanud ega kavatse seda Marrandi kinnitusel teha.
    Piimatootjad peavad totruseks ajakirjanduses ilmunud väidet, nagu oleks enim lehmatoetust saanud maapoliitikutega seotud piimatootjad. «Meie firma omanike seas pole kedagi maaerakonnast,» ütles Marrandi, Estonia OÜ üks omanikke.
    Lehmatoetust maksti piimatootjale 817 krooni lehma kohta. Kuigi tänavuste otsetoetuste mõttetust on tunnistanud ka põllumajandusminister Andres Varik, jätkab riik järgmisel aastal tootjate toetamist sama skeemi järgi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

TalTechi teadur: süsinikdioksiid tuleb kinni püüda
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
USA börs jätkas tõusu
Kolmapäeval jätkus USA börsidel tõus, kui kõik kolm peamist indeksit ronisid kõrgemale, vahendab Yahoo Finance.
Kolmapäeval jätkus USA börsidel tõus, kui kõik kolm peamist indeksit ronisid kõrgemale, vahendab Yahoo Finance.
Eesti aasta auto valimisel ruulisid “elektrikad”
Eile õhtul selgus tiitli Eesti Aasta Auto 2022 kandja, milleks on täiselektriline Hyundai Ioniq 5.
Eile õhtul selgus tiitli Eesti Aasta Auto 2022 kandja, milleks on täiselektriline Hyundai Ioniq 5.
Eften käivitas uue fondi ja ostis Vilniuses Danske büroohoone
Eften Capital käivitas uue, rohelise investeerimise põhimõtetest lähtuva ärikinnisvarafondi, mille esimene ost on Vilniuses asuv büroohoone, kuhu Danske pank on koondanud oma grupi tugiüksused.
Eften Capital käivitas uue, rohelise investeerimise põhimõtetest lähtuva ärikinnisvarafondi, mille esimene ost on Vilniuses asuv büroohoone, kuhu Danske pank on koondanud oma grupi tugiüksused.