Mart number üks, pea-minister Siimann, usal-dab suuresti Marti num-ber kaks, rahandusminister Opmanni, kes kinnitab: järgmise aasta eelarve on hullumeelsusest kaugel. Miks ei peakski esimene usku-ma teist, on ju Opmann riigikogu ees juba mitut eelarvet kaitsnud. Ajab kolmas Mart, Isamaaliidu esimees, lihtsalt poliitjonni?
Selles ei ole aga isegi Siimann enam nii raudkindel. Peaminister lubas möödunud neljapäeval riigikogulastele, et valitsus vaatab eelarve uuesti üle pärast mardipäeva, 17. novembril, kui on olemas kümne kuu majandustulemused. Valitsus võinuks ka eelarve tagasiviimisega senikaua oodata, ent mis teha, kui valitsusele näis praegu iseenda maine küsimus olulisem olevat -- ükski parlamendi koosseis ei ole viimasetel aastatel nii rängalt ühelegi valitsusele tema kodutöö nõrkust kätte näidanud.
Riigikogu tahab eelarvet kaaluda 11. novembril. Ei tahaks uskuda, et parlamentäärid peavad mardipäeva järgi tuleva aasta ennustamist rahvusvahelise valuutafondi ja Eesti Panga hinnangutest usaldusväärsemaks. Pigem tunnetab iga parlmendi liige nüüd iseenda vajalikkust -- iga eelarve poolt antud hääl maksab midagi.
Vastastikune komminorimine ja -pakkumine käibki. Siimann näib magusamat pala, liitu valitsuses, hoidvat Edgar Savisaarele ja Keskerakonnale. Küllap jäävad seekord ministriportfellid Siimannile kätte. Keegi ei igatse ka peaministri tooli, kehv aeg ja valimised tulekul. Eelarve ei puutugi nagu asjasse, paistab jäävat rohkem martidele (võib-olla kadridelegi) jooksutada.