• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sukles kontrollib mudaäri

    Viimase ja seni sajaprotsendiliselt linnale kuulunud sanatooriumi Laine üheks omanikuks sai Sukles pärast kevadel toimunud avalikku aktsiaemissiooni, kui linnapeale kuuluv AS Heal omandas veerandi sanatooriumi aktsiatest.
    Suklese firma maksis osaluse eest ligi 3 miljonit krooni. Küsimusele, kust pärineb aktsiate ostu raha, Sukles vastata ei taha.
    Sukles tunnistab ausalt, et 1983. aastal Läänemaale elama asudes ei olnud tal raviturismist kuigi selget ettekujutust.
    Enne mudaraviärisse siirdumist kirjastas Sukles hoopis raamatuid, importis Eestisse vatti ning müüs telereid ja külmikuid.
    Esimese mudaravila omanikuks sain 1993. aastal, meenutab linnapea Urmas Sukles. Viis aastat hiljem tunnistab Sukles, et krooni algusaastatel ostetud Bergfeldti mudaravila on tänaseks oma laenu ammu tagasi tootnud.
    1997. aasta kevadel sai Suklesest teise erasanatooriumi omanik, kui Paralepas valmis uus ligi sajakohaline eratervisekeskus ja mudaravila Fra Mare.
    Ehitamiseks vajaminevad 18 miljonit krooni laenas Ühispank ning võetud laenu pandiks on ASi Heal kogu vara.
    «See oli väga täpselt läbi mõeldud äriidee,» ütleb Sukles ning lisab, et tegelikkuses oleks võinud Fra Mare olla suurem. «Kui keegi raha annaks, mõtleksime kohe juurdeehituse peale,» tunnistab Sukles.
    Sukles lisab, et ta soovib eraäri laiendada ka väljapoole Haapsalu. «Suurepäraseid kohti ja muda on mujalgi.»
    Sukles ei taha niipea linnapea toolilt lahkuda. «Kavatsen järgmise aasta oktoobrikuus kolmandat korda kandideerida. Linn on väga palju laenu võtnud ning minu järeltulijatel on suurepärane võimalus mind süüdistama hakata, kui linn laenu tagasimaksmisega hakkama ei saa,» põhjendab Sukles oma otsust.
    Sukles lisab, et tal ei ole uut töökohta valmis vaadatud, kui teda linnapeaks enam ei valita.
    «Olen siis samasugune tööotsija nagu iga teine ning oma firmasse töökoha saamiseks pean mõne inimese koondama,» ütleb Sukles. «Riigikokku ei kavatse ma niipea kandideerida.»
    Eraärides osalemine ei sega Suklese kinnitusel linna juhtimist. «Mul ei ole vaja sanatooriumite igapäevatöödesse üldse sekkuda, väljatöötatud süsteem toimib väga hästi.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Bitcoini hind kolistas veel allapoole
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Venelaste sotsiaalmeediaplatvorm läks riigi kontrolli alla
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.