Tallinn ehitab odavat elamispinda

Roosiku sõnul on aga iseküsimus, millise kvaliteediga suudab linn odavalt ehitada. «Alla 7000 krooni ruutmeeter pole võimalik praegu enam ehitada ja ka siis on kvaliteet juba päris küsitav,» nentis ta.

Roosik lisas, et kuni panganduses on olukord keeruline ja eluasemelaenude saamine raske, seisavad ka mitmed suurejoonelised ehitusobjektid, nagu näiteks Lahekalda.

Roosiku hinnangul saab linna elamuehituseks kavandatud raha eest ehitada umbes 250 60ruutmeetrise pinnaga korterit.

Täpne elamumajanduse arengukava selgub Leemetsa sõnul, kui on selge, kui palju laekub selleks raha riigieelarvest. Järgmise aasta riiklike investeeringute programmis on omavalitsustele elamuehituseks ette nähtud 140 miljonit krooni.

Kõigi investeeringute maht on järgmise aasta linnaeelarves kasvanud võrreldes tänavusega 44,7 protsenti, ulatudes 590 miljoni kroonini. Koos riigi poolt eraldatava rahaga peaks Tallinn järgmisel aastal saama investeeringuteks ligi miljard krooni.

Tallinna linnavalitsuse rahandusameti juhataja Heino Tonsiveri sõnul kasvas viimasel minutil investeerimisvajaduste katteks kavandatav laen 200 miljonilt 260 mln kroonile.

Linnaeelarve on koostatud 2--3% majanduskasvu silmas pidades. «Seetõttu on ka eelarvega altmineku võimalus väga väike,» märkis Leemets.

Abilinnapea nimetas probleemseteks valdkondadeks ühistransporti ja lasteaedu. Ühistransporti investeeritakse koos riigi eraldustega 440,5 miljonit krooni, samas on kavandatav tulu piletimüügist vaid 180 miljonit krooni. «Eelkõige investeerime trammi- ja trolliliiklusesse,» ütles Leemets.

Lasteaiad said tänavu linnaeelarvest 243 miljonit krooni. Järgmisel aastal on see summa 290 miljonit krooni. Leemetsa sõnul kavatseb linn edaspidi hakata lasteaiateenust ostma, sest kulud järjest kasvavad, lapsi jääb aga vähemaks.