ELiga liitumine toob miljard krooni aastas

Artikkel

- Uudised
- 3. november 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
ELiga liitumine toob miljard krooni aastas
Raha väärtust ELiga liitumisel on raske alahinnata. Praegu on Eesti elatustase 37% ELi keskmisest elatustasemest. Viimane ELiga liitunud vaesem riik oli Portugal, kelle inimeste elatustase küündis 50--60 protsendini keskmise ELi elanikuga võrreldes. ELiga liitumine on kergitanud kümne aastaga keskmise portugallase elukvaliteedi 80 protsendini ELi keskmisest.
Välisministeeriumi eurointegratsiooni osakonna peadirektori Toivo Klaari sõnul on ELilt rahaline abi meie liitumisläbirääkimistel väga tähtsal kohal -- piltlikult öeldes lunastab EL ise meie pileti endaga koos olemiseks.
Seni on Eesti saanud ELilt abiraha nii Phare kui muude programmide kaudu umbes 2,6 miljardit krooni. Sama summa eest saaks ehitada pool Tallinna--Tartu neljarealisest kiirteest.
Phare kõrval hakkavad tõenäolised liitujad, kelle hulka ka Eesti eelmise aasta detsembris arvati, alates 2000. aastast rahalist tuge saama programmide ISPA ja SAPARD kaudu. Neist esimene on keskkonna, infrastruktuuri ja transpordi valdkondade jaoks, SAPARD maaelu- ja põllumajandusfond.
Laias laastus võibki Eesti oodata ELilt igal liitumiseelsel aastal ligi miljardikroonist rahasüsti. Kui liitumiseelne aeg kestab viis aastat, teeb see kokku 5 miljardit krooni. Kui aga liitumine kestab aastani 2006, nagu viimasel ajal on hakatud rääkima, siis ilmselt kujuneb summa suuremaks.
Kuipalju täpselt Eesti raha saab, pole teada. Pärast 2000. aastat ELiga liituda soovivatele riikidele raha jagamise kohta mängureegleid veel pole, need pannakse paika järgmisel aastal.
Üks on selge, et Euroopa Liit on otsustanud suurendada rahalist toetust kümnele Kesk-ja Ida-Euroopa riigile liitumiseelse perioodi jooksul. Kandidaatriikide abistamiseks kavandatakse aastatel 2000--2006 eraldada 15,7 miljardit Eesti krooni aastas. Raha jaotamisel kümne riigi vahel arvestatakse kandidaatriigi rahvaarvu, riigi pindala ja sisemajanduse kogutoodangut inimese kohta.
Euroopa Liidu rahaga finantseeritava projekti maksumus peab olema vähemalt 80 mln Eesti krooni. Väiksemate kandidaatriikide puhul on võimalik seda nõuet ka alandada. Projektide finantseerimiseks kasutab EL erinevaid mooduseid: tagastamatu abi, laenud, millest osa ka soodusintressiga. Vähemalt 15% projekti vahenditest tuleb leida kandidaatriigil endal.
Rahandusministeeriumi asekantsler Martin Põder arvestab, et Eestile rahuldav abi oleks seesama üks miljard krooni aastas. «Me ise ei ole seda numbrit propageerinud, sest see on veel nii ebaselge ja riikidevahelist rahajaotust pole veel teada,» lisab ta.
Eestile on tähtis, et kevadest hakati abiraha jagama ja arvestama põhiliselt Eestis rahandusministeeriumi juures, varem tehti seda tsentraliseeritud korras Brüsselis.
«Raha jõuab Eestisse, makstakse avansina välja, siis esitatakse Brüsselisse aruanne ja saab uue osa,» kirjeldab Põder mehhanismi.
Põder ei oska nimetada, milline osa seni jagatud abirahast on läinud ekspertide palkadeks ning missugune osa muu rahana Eestisse on jõudnud.
Läbi aastate on need projektid olnud erinevad. 1995. aastast alates on raha läinud järjest enam ELiga ühinemise protsessile, enne seda läks raha toimivate struktuuride ülesehitamiseks.
Esialgsete arvutuste kohaselt on kõige kallim avaliku sektori keskkonnakaitse infrastruktuuri väljaarendamine, s.o veemajandus ja jäätmehoole, mis neelab järgnevatel aastatel isegi kuni 11 miljardit krooni.
ELi nõuete kohase taseme saavutamiseks on vaja reoveemajandusse investeerida ligi 4 miljardit krooni. Teist sama palju läheb maksma standarditekohase joogivee kvaliteedi tagamine aastaks 2010. Jäätmehoolduse väljaarendamine läheb maksma üle 2 miljardi krooni.
Nende plaanide teostamine mõne aastaga pole reaalne. Järgmise aasta alguses, kui algab Eesti keskkonnapeatüki sõelumine, palume me päris kindlasti keskkonnaprojektide teostamiseks üleminekuperioodi, räägib keskkonnaministeeriumi keskkonnapoliitika osakonna juhataja Allan Gromov.
Gromovi sõnul lõpeb keskkonna alal järgmisel aastal nn vana Phare programm. Eestil on sellest saada ligi sada miljonit krooni Rakvere, Paide ning Rapla veemajanduse projektide jaoks. Järjekorras on Maardu prügimägi ja Sillamäe jäätmehoidla.
Järgmisel aastal algab Saue linna kanalisatsiooniseadmete renoveerimine, milleks kasutatakse 8 miljonit krooni ELi abiraha. Saue linnapea Orm Valtson meenutab, et abiraha saamine oli õnnelik juhus -- ta sattus poolkogemata päev enne taotluse esitamise tähtaja kukkumist keskkonnaministeeriumisse ja õnnestus ka oma kanalisatsiooniprojekt esitada.
«Kiiresti euroraha igatahes ei saabu,» jätkab Valtson. Taotluse esitas ta 1996, järgmisel aastal kaaluti Brüsselis, kas raha anda. Sel aastal oli selge, et raha tuleb, kuid ehitusega tuleb oodata kevadeni, sest abiraha saabub järgmisel aastal.
Üks suurem väljakutse ELiga liitumise eel on rahandusministeeriumi asekantsleri Martin Põderi sõnul finantsjuhtimise ja kontrolli viimine ELi nõuetega vastavusse.
«See raha, mis siia avansikorras hakkab tulema, on liikmesriikide maksumaksja raha ja ELi komisjon ja direktoraadid on ülimalt huvitatud, et siin mingisugust jama sellega ei juhtuks,» kinnitab Põder. «Loomulikult oleme ka meie sellest huvitatud, sest kui mingi raha on läinud valesse kohta, siis pole see meile pluss.»
Hetkel kuum