Raport Eesti kohta oli palju parem, kui oodata oli, ütles eurointegratsiooni büroo juhataja Hendrik Hololei.
«Euroopa komisjon tõi suure plussina välja Eesti kiire majanduskasvu. Komisjoni hinnangul suudab Eesti vastu seista Euroopa konkurentsisurvele,» rääkis Hololei.
Eesti nõrkade külgedena tõi Euroopa komisjon välja nõrga kohtusüsteemi, aeglase maareformi, jooksevkonto defitsiidi ja intellektuaalse omandi kaitse puudumise.
«Kui seaduste ELi nõuetega kooskõlla viimisega jäi komisjon rahule, siis piraattoodangu levikut pole ikka suudetud piirata ja seda heideti meile ka ette,» rääkis Hololei.
Euroopa komisjon soovitas pöörata rohkem tähelepanu viisaprobleemide lahendamisele ja tollisüsteemi tugevdamisele.
«Euroopa tahab olla kindel, et kui Eesti liitub, on meil hästitöötav toll ja kompetentsed tolliametnikud,» ütles Hendrik Hololei.
Vähemalt kaks aastat enne seda, kui Eesti liitub Euroopa Liiduga, tuleb Hololei sõnul tugevdada tolliadministratsiooni, kehtestada sisseveotollimaks ja kvoodid.
Eesti valitsus on võimalikuks ühinemisdaatumiks Euroopa Liiduga prognoosinud aastat 2003. Seega jääb tollisüsteemi tugevdamiseks aega kõige rohkem kaks aastat.
Ehkki Eesti euroametnike kinnitusel on liitumisläbirääkimised ELiga kulgenud seni plaaniliselt, võivad need takerduda riigikogu aeglase töö tõttu seaduste vastuvõtmisel, ütles välisministeeriumi asekantsler Alar Streimann. ÄP