Majanduskomisjon esitas eile parlamendi menetlusse ekspordi riikliku garanteerimise seaduse. Ekspordi garanteerimise süsteemi korraldab eelnõu järgi valitsus ekspordi krediteerimise ja garanteerimise sihtasutuse kaudu. Enne garantii andmist selgitab sihtasutus välja kõik eksporditehingu ja selle garanteerimisega seotud kohustused ja riskid.

Garantii väljastamiseks peab üle poole eksporditavast kaubast või teenusest olema eestimaine. Tehingust tekkiv kahju hüvitatakse 70 protsendi ulatuses ja ühele eksportijale väljastatavate garantiide kogusumma ei tohi ületada 30 miljonit krooni.

Garantiide katteks moodustatakse riigieelarves reservfond, mille suuruseks on kuni 30 miljonit krooni. Ülejäänud raha tuleb garantiipreemiatest ja garantiid taotlevate eksportijate muudest maksetest sihtasutusele.

Majanduskomisjoni liikme Mati Meose sõnul tuleb parlamendile esitatud eelnõu tekstis veel olulisi muutusi. «Probleemne on praegu see, kui suur peaks ikkagi olema eksportijate omavastutus ja maksed sihtasutusele,» ütles Meos.

Meos lisas, et garanteerimise süsteem tuleb enne vastuvõtmist väga põhjalikult läbi mõelda, sest kui praegu eksportijatele ebaõnnestunud tehinguid hüvitada, jääks riigieelarve Vene ja Ukraina kriisi tõttu tühjaks.

Suurettevõtjate assotsiatsiooni tegevdirektori Jaak Saarniidu hinnangul tuleb eelnõu kiiresti vastu võtta. «Ekspordile tuleb toetust saada ja sellega oleks pidanud juba varem tegelema,» ütles Saarniit.

Saarniidu sõnul on riiklik tagatis hädavajalik, sest ka kõige paremini läbimõeldud äriprojekt võib ebaõnnestuda. «Riigil piisaks 60 miljoni kroonisest reservist,» märkis ta.