• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Monoasulad valmis plahvatama

    Eestis on praegu 34 monofunktsionaalset asulat, mille suurimatest tööandjatest paljudel on majanduskeskkonna halvenemisega tekkinud tõsiseid raskusi.
    «Riigil pole niipalju raha, et jagada seda suurele hulgale hädalistele,» räägib riikliku monofunktsionaalsete asulate programmi juht Priidu Ristkok.
    Alates 1996. aastast on riik igal aastal monoasulate toetuseks eraldanud 4 miljonit krooni. Raha kõigile ei jätku, kuid summa suurendamise asemel kavatseb riik minna teist teed, vähendab abisaajate hulka. Ristoki hinnangul peaks järgmisel aastal abi saama 10--15 asulat. Kuigi riiklik abisumma järgmisel aastal ei suurene, saavad need 15 asulat rohkem raha kui tänavu, sest saajaid on vähem.
    Tüüpiliste monoasulatena nimetab Ristkok Tootsit, Puhjat, Võhmat, Järvakandit, Kehrat, Loksat ja Ida-Viru suuri tööstuskülasid.
    «Tegelikult on monoasulad ebardlikud moodustised -- keset metsa on rajatud mingi ettevõte ja selle ümber elavad inimesed,» sõnab ta. «Kas siis peab iga hinna eest säilitama kõiki neid nõukogudeaegsed pärandeid?»
    Värskeim kriisiolukorda sattunud monoasula on Puhja, kus inimeste elu sõltub Sangla turbakombinaadist. Nagu Orus võivad ka Puhja elanikud jääda toasoojata, kui turbatehas peaks pankrotistuma.
    Ristkoki sõnul on Puhja asula taotlenud riigilt miljon krooni soojakompensatsiooni, et inimesed sel talvel külma kätte ei jääks.
    Veel mõned näited. Otseselt Vene kriisi tõttu on hätta sattunud praegu veel monofunktsionaalne Salme vald Saaremaal, kus Läätsa kalatehase pankroti tõttu on tööta jäänud ligi 600 inimest.
    Kriis võib puhkeda ka Hiiumaal Kõrgessaares, kus 300 inimesele tööd andev kalatöötleja AS Dagotar on samuti Venemaa olukorra tõttu tuleviku suhtes ebakindel.
    Ühe tööandjaga asulaid on enamikus Eesti maakondadest, seega ei ole ükski maakond kaitstud õhus rippuva sotsiaalse kriisipuhangu eest.
    Tartust 30 kilomeetri kaugusel asuvas Puhjas elab üle tuhande inimese. Kolmandik Puhja tööealistest inimestest töötab kohalikus Sangla turbakombinaadis. Täna ei oska pankrotiohus kombinaadi juhid veel öelda, mis saab võlgades turbatehasest ja tema töötajatest.
    Napilt paar nädalalt tagasi pääses ettevõte pankrotist, sest kohus pidas ühe võla tasumisega venitamist ajutiseks makseraskuseks.
    Kuid iga hetk võib mõni võlausaldajatest pankrotimenetluse uuesti algatada, Sanglal on võlgu kokku 11 miljoni krooni eest.
    Veel pool aastat tagasi vaatas Sangla tulevikku optimistlikult. Vihmane suvi aga rikkus ettevõtte käibe- ja kasumiplaanid. Oma osa ettevõtte pankrotiseisu vajumises on ka Maapangal, kust Sanglal jäi vajalikul hetkel saamata 1,5 miljonit krooni käiberaha.
    Turbakombinaadi töötajad on segaduses. Murelike nägudega liiguvad nad mööda tehase territooriumi ja ei oska vastata, et kas nad kuuluvad koondatavate ridadesse. Puhja inimesed kannatavad vaikselt.
    Tamsalu linna suurim tööandja Tamsalu Terko pole otseselt Vene kriisi tõttu kannatanud, kuid kulla sees ei suple seegi ettevõte. Tamsalu Terko valmistab Eestis ainsana nisupüüli, peale selle toodab ta veel jõusöötasid, mune ning sealiha.
    Linnakese ligi 3000 elanikust saab tehases tööd umbes 300 inimest, nõukogude ajal töötas Tamsalu Terkos ligi 800 inimest.
    Tamsalu Terko peadirektor Aadu Jaansoo pole tulevikust rääkides siiski eriti optimistlik . «Me ei suuda konkureerida odava sissetuleva nisujahuga,» kurdab ta. «Kui meie tehas peaks kaduma, oleks see Tamsalu jaoks katastroof.»
    Tamsalu Terko teenis selle aasta esimese kolme kuu jooksul 1,7 miljonit krooni kasumit, kuid aasta lõpetamist kasumiga ei julge Jaansoo prognoosida. Kui igal aastal veetakse Eestisse umbes 80 000 tonni nisujahu, siis Tamsalu tehas tootis eelmisel aastal kümnendiku sellest kogusest.
    Jaansoo sõnul võiks nisu jahvatamise ka lõpetada, sest ära see ennast nagunii ei tasu. «Samas ei saa ma tehast seisma panna, sest ei saa öelda kanadele, et lõpetage munemine.»
    Tamsalu
    elanikke 2710
    neist tööealisi 1460
    riigi abi, kr 30 000
    suurimad tööandjad
    Tamsalu Terko 330
    Tamsalu EPT 150
    Tamsalu vallavalitsus 70
    Võhma lihakombinaat on küll kõle ja vaikne, kuid mitte inimtühi. Kohe uksel tuleb ajakirjanikele vastu Võhma kombinaadi valvur ja keelab edasimineku. «Suuri ülemusi pole siin, tulge teinekord,» kõlab põhjendus.
    Paar aastat tagasi pankrotistunud Võhma lihakombinaadi ostnud AS Trade Energy Best (TEB) pole siiani suutnud käivitada lubatud seenekasvatust. Võhma asula on vaikne, uus- või ka renoveeritud ehitisi silma ei hakka. Võhmas saab kõigi mugavustega korteri alla 10 000 krooni eest.
    Võhma kunagist suu-rimat tööandjat, lihakombinaati, lammutavad EMEXi metallilõikajad on sõbralikult meelestatud. Kevadest saati monteerivad nad lahti kombinaadi seadmeid, mis müüakse metalliks. Samamoodi on käinud Oru turbakombinaadi käsi ja see on ka Sangla turbatehase tulevik. Nii vähemalt loodavad metallilõikajad.
    Nad pärivad õhinal, kas ka Sangla juba pankrotis on. «Meie teada on tellimus Sangla lammutamiseks EMEXis juba sees,» ütlevad nad.
    Võhma
    elanikke 1900
    neist tööealisi 1030
    riigi abi, kr 326 000
    suurimad tööandjad
    OÜ Mangeni PM 70
    Võhma majandusühistu
    60 Võhma gümnaasium 60
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.