Eestis on praegu 34 monofunktsionaalset asulat, mille suurimatest tööandjatest paljudel on majanduskeskkonna halvenemisega tekkinud tõsiseid raskusi.
«Riigil pole niipalju raha, et jagada seda suurele hulgale hädalistele,» räägib riikliku monofunktsionaalsete asulate programmi juht Priidu Ristkok.
Alates 1996. aastast on riik igal aastal monoasulate toetuseks eraldanud 4 miljonit krooni. Raha kõigile ei jätku, kuid summa suurendamise asemel kavatseb riik minna teist teed, vähendab abisaajate hulka. Ristoki hinnangul peaks järgmisel aastal abi saama 10--15 asulat. Kuigi riiklik abisumma järgmisel aastal ei suurene, saavad need 15 asulat rohkem raha kui tänavu, sest saajaid on vähem.
Tüüpiliste monoasulatena nimetab Ristkok Tootsit, Puhjat, Võhmat, Järvakandit, Kehrat, Loksat ja Ida-Viru suuri tööstuskülasid.
«Tegelikult on monoasulad ebardlikud moodustised -- keset metsa on rajatud mingi ettevõte ja selle ümber elavad inimesed,» sõnab ta. «Kas siis peab iga hinna eest säilitama kõiki neid nõukogudeaegsed pärandeid?»
Värskeim kriisiolukorda sattunud monoasula on Puhja, kus inimeste elu sõltub Sangla turbakombinaadist. Nagu Orus võivad ka Puhja elanikud jääda toasoojata, kui turbatehas peaks pankrotistuma.
Ristkoki sõnul on Puhja asula taotlenud riigilt miljon krooni soojakompensatsiooni, et inimesed sel talvel külma kätte ei jääks.
Veel mõned näited. Otseselt Vene kriisi tõttu on hätta sattunud praegu veel monofunktsionaalne Salme vald Saaremaal, kus Läätsa kalatehase pankroti tõttu on tööta jäänud ligi 600 inimest.
Kriis võib puhkeda ka Hiiumaal Kõrgessaares, kus 300 inimesele tööd andev kalatöötleja AS Dagotar on samuti Venemaa olukorra tõttu tuleviku suhtes ebakindel.
Ühe tööandjaga asulaid on enamikus Eesti maakondadest, seega ei ole ükski maakond kaitstud õhus rippuva sotsiaalse kriisipuhangu eest.
Tartust 30 kilomeetri kaugusel asuvas Puhjas elab üle tuhande inimese. Kolmandik Puhja tööealistest inimestest töötab kohalikus Sangla turbakombinaadis. Täna ei oska pankrotiohus kombinaadi juhid veel öelda, mis saab võlgades turbatehasest ja tema töötajatest.
Hetkel kuum
Poeketile esitati 40 nõuet ja määrati ligi 40 000 eurot sunniraha
Napilt paar nädalalt tagasi pääses ettevõte pankrotist, sest kohus pidas ühe võla tasumisega venitamist ajutiseks makseraskuseks.
Kuid iga hetk võib mõni võlausaldajatest pankrotimenetluse uuesti algatada, Sanglal on võlgu kokku 11 miljoni krooni eest.
Veel pool aastat tagasi vaatas Sangla tulevikku optimistlikult. Vihmane suvi aga rikkus ettevõtte käibe- ja kasumiplaanid. Oma osa ettevõtte pankrotiseisu vajumises on ka Maapangal, kust Sanglal jäi vajalikul hetkel saamata 1,5 miljonit krooni käiberaha.
Turbakombinaadi töötajad on segaduses. Murelike nägudega liiguvad nad mööda tehase territooriumi ja ei oska vastata, et kas nad kuuluvad koondatavate ridadesse. Puhja inimesed kannatavad vaikselt.
Tamsalu linna suurim tööandja Tamsalu Terko pole otseselt Vene kriisi tõttu kannatanud, kuid kulla sees ei suple seegi ettevõte. Tamsalu Terko valmistab Eestis ainsana nisupüüli, peale selle toodab ta veel jõusöötasid, mune ning sealiha.
Linnakese ligi 3000 elanikust saab tehases tööd umbes 300 inimest, nõukogude ajal töötas Tamsalu Terkos ligi 800 inimest.
Tamsalu Terko peadirektor Aadu Jaansoo pole tulevikust rääkides siiski eriti optimistlik . «Me ei suuda konkureerida odava sissetuleva nisujahuga,» kurdab ta. «Kui meie tehas peaks kaduma, oleks see Tamsalu jaoks katastroof.»
Tamsalu Terko teenis selle aasta esimese kolme kuu jooksul 1,7 miljonit krooni kasumit, kuid aasta lõpetamist kasumiga ei julge Jaansoo prognoosida. Kui igal aastal veetakse Eestisse umbes 80 000 tonni nisujahu, siis Tamsalu tehas tootis eelmisel aastal kümnendiku sellest kogusest.
Jaansoo sõnul võiks nisu jahvatamise ka lõpetada, sest ära see ennast nagunii ei tasu. «Samas ei saa ma tehast seisma panna, sest ei saa öelda kanadele, et lõpetage munemine.»
Tamsalu
elanikke 2710
neist tööealisi 1460
riigi abi, kr 30 000
suurimad tööandjad
Tamsalu Terko 330
Tamsalu EPT 150
Tamsalu vallavalitsus 70
Võhma lihakombinaat on küll kõle ja vaikne, kuid mitte inimtühi. Kohe uksel tuleb ajakirjanikele vastu Võhma kombinaadi valvur ja keelab edasimineku. «Suuri ülemusi pole siin, tulge teinekord,» kõlab põhjendus.
Paar aastat tagasi pankrotistunud Võhma lihakombinaadi ostnud AS Trade Energy Best (TEB) pole siiani suutnud käivitada lubatud seenekasvatust. Võhma asula on vaikne, uus- või ka renoveeritud ehitisi silma ei hakka. Võhmas saab kõigi mugavustega korteri alla 10 000 krooni eest.
Võhma kunagist suu-rimat tööandjat, lihakombinaati, lammutavad EMEXi metallilõikajad on sõbralikult meelestatud. Kevadest saati monteerivad nad lahti kombinaadi seadmeid, mis müüakse metalliks. Samamoodi on käinud Oru turbakombinaadi käsi ja see on ka Sangla turbatehase tulevik. Nii vähemalt loodavad metallilõikajad.
Nad pärivad õhinal, kas ka Sangla juba pankrotis on. «Meie teada on tellimus Sangla lammutamiseks EMEXis juba sees,» ütlevad nad.
Võhma
elanikke 1900
neist tööealisi 1030
riigi abi, kr 326 000
suurimad tööandjad
OÜ Mangeni PM 70
Võhma majandusühistu
60 Võhma gümnaasium 60