• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kreenholm hangib 240miljonilist suurlaenu

    Maailmapanga haruettevõtte IFC esindajad tutvusid Kreenholmiga selle nädala esimesel poolel.
    Kreenholmi Valduse ASi peadirektor Meelis Virkebau ütles, et alates 1995. aastast, mil ettevõte erastati, ei ole Kreenholm suutnud lahendada probleemi, kust saada investeeringulaenu.
    «Me oleme rohkem kui kolme aasta jooksul investeerinud 200 miljonit krooni täiesti arulagedalt omavahenditest ja lühiajalistest laenudest,» tunnistas Virkebau.
    Tema sõnul ei saa aga ettevõte niimoodi normaalselt tegutseda, sest see tekitab pidevalt suuri likviidsusprobleeme. Paraku ei ole ettevõte kohalikelt pankadelt seni pikaajalist laenu saanud.
    Maailmapangalt suure laenu saamine oleks Kreenholmi esimene pikaajaline laen.
    «Minule jäi mulje, et nad olid meie suhtes positiivselt häälestatud,» sõnas Meelis Virkebau.
    Koos IFC finantsspetsialistidega vaatas Kreenholmi ettevõtted üle üks tekstiilitööstuse asjatundja. Paari nädala pärast peaks Kreenholmil vastus käes olema.
    «Sisuliselt läheb kahe nädala pärast asi suure hooga käima,» lausus Virkebau. «IFC esindajad on märkinud, et nad võiksid meile laenu anda seitsmeaastase tähtajaga ja see oleks meie jaoks ideaalne,» lausus Virkebau.
    Kreenholm soovib koostöös maailmapangaga järgneva kahe aasta jooksul õmblusvabriku rajamisse investeerida umbes 30 miljonit krooni, soojuse ja auru tootmisse 70 miljonit, ketrusseadmete moderniseerimisse 30 miljonit, viimistlusvabriku seadmetesse 26 miljonit ja kogu ettevõtte valgustusseadmete uuendamisse 26 miljonit krooni.
    Õmblusvabriku ehitust on Kreenholm Virkebau sõnul omavahendite arvel juba alustanud, kuid laenuraha võimaldaks protsessi oluliselt kiirendada.
    Erastamisagentuur kuulutas kolmapäeval välja 14 protsendi Kreenholmi Valduse ASi aktsiate müügi alghinnaga 12,2 miljonit krooni. Kirjaliku enampakkumise võidab osaleja, kes pakub aktsiate eest kõrgeima hinna.
    Virkebau sõnas, et erastamisel on siiski vaid pooled neist 14 protsendist aktsiatest, sest teise poole aktsiaid ostab varem sõlmitud optsioonilepinguga Kreenholmi suuromanik Borås Wäfveri.
    Kreenholm annab tööd rohkem kui 5300 inimesele.
    Selle aasta kümne kuuga müüs Kreenholm toodangut rohkem kui miljardi krooni eest, eksportis seejuures 836 miljoni krooni eest. Üheksa kuu maksueelne kasum oli 35,5 miljonit krooni.
    Selle aasta esimese üheksa kuuga investeeris firma 72 miljonit krooni.
    Autor: Raul Ranne
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.