• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Äriliidrite tulemused

    paranevad ka tänavu

    TOP 100s kolmanda koha saanud ASi Eesti Mobiiltelefoni (EMT) peadirektor Tõnu Tee ütles eile, et tema hinnangul praegu ettevõtete käibed kasvavad kogu aeg. «Kui suureneb aga käive, suureneb ka kasum,» sõnas Tee. Ta lisas, et suurema kasumi teenimine on vajalik, sest ettevõte peab investeerima. Samas märkis ta, et ükski asi ei saa lõputult suureneda, kuskil peab ka piir olema.
    Kui arvestada eelmiste aastate TOP 100s olnud kümne esimese ettevõtte käivet kokku, siis 1997. aastal oli see üle 5 miljardi krooni, 1996. aastal üle 3 miljardi. 1995. aastal oli käive aga üle 900 miljoni krooni võrra suurem kui 1996. aastal. Ettevõtete kasumid on kogu aeg suurenenud.
    Aadu Luukase juhitav AS Pakterminal on eelmise aasta TOP 100s esimesel kohal. Seda juba teist korda. Esimest korda oli Pakterminal Eesti edukaim ettevõte 1995. aastal.
    Eelmisel aastal oli Pakterminali käive 756,5 miljonit krooni ja kasum 454,2 miljonit. 1995. aastal olid samad näitajad vastavalt 303,1 miljonit ja 193,3 miljonit krooni. 1996. aastal oli Eesti edukaim ettevõte AS Tallinna Vesi.
    Teisele kohale 1997. aasta TOP 100s tuli Imavere saeveski 193 miljoni kroonise käibega ning 33,6 miljoni kroonise kasumiga. Imavere saeveski tegevdirektor Margus Kohava ütles, et ettevõtte kasum tuleb sel aastal umbes 40 protsenti väiksem kui mullu. «Kasum väheneb peamiselt selle tõttu, et oleme investeerinud,» lausus Kohava põhjenduseks.
    Pakterminalile on valitsus andnud tulumaksu-
    soodustuse, ettevõte maksab tulumaksust vaid 50 protsenti. See on üks põhjus, miks Pakterminali kasum on nii suur. Pakterminal on ka kasumi TOPi liider.
    Aadu Luukas ennustas sarnaselt Tõnu Teele selle aasta kasumit suuremaks kui eelmisel aastal.
    TOP 100s neljandal kohal oleva Järvakandi Klaasi tegevdirektor Esko Härkönen sõnas samuti, et see aasta tuleb Järvakandi Klaasile parem kui eelmine.
    Viiendal kohal oleva ASi Ericsson Eesti peadirektor Veiko Sepp tõdes siiski, et Ericsson Eestil kasum väheneb.
    Äripäeva edukate ettevõtete TOP 100 koostati kuuendat korda. TOP 100 arvestatakse kuue tabeli järgi: ettevõtte käive, kasum, rentaablus ning nende kolme kasv.
    Autor: Sten A. Hankewitz
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Raadiohommikus: Kilvar Kessleri suured plaanid ja Rikaste TOPi uued tulijad
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 140 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.