• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigieelarve maht 700 mln krooni väiksem

    Peaministri majandusnõuniku Heido Vitsuri sõnul plaanib riik teenida järgmisel aastal seni kavandatust 747,6 miljonit krooni makse vähem, kuid riigieelarve tulude suurendamiseks kavandatakse riigivara võõrandamisest teenida 50 miljonit krooni.
    Eelarve mahu vähendamiseks lükkas valitsus edasi mitmete suurte projektide rahastamise ja otsustas uusi projekte mitte alustada. 140 miljoni krooni investeerimise elamumajandusse otsustab valitsus kolme kuu pärast. «Momendil sellele investeeringule reaalseid katteallikaid pole, on ainult ideid nende leidmiseks,» märkis Vitsur.
    Elamumajanduse investeeringute külmutamine mõjutab ka Tallinna linna, kes kavandas järgmisel aastal odavate elamispindade ehitamiseks linnaeelarvest 89,2 miljonit krooni ja lootis projektile toetust saada ka riigieelarvest.
    Paremaid aegu jäävad ootama ka kõik ehitusobjektid, mille ehitamist kavatses riik järgmisel aastal alustada, kuid mille valmimine pole seotud rahvusvaheliste lepingutega, ja hulgaliselt teedeehitusi. Selliste projektide alla kuulub näiteks Tallinna--Tartu maantee.
    Teedeehituseks oli riiklike investeeringute programmis ettenähtud 78,8 miljonit krooni.
    Veel jäid suuremate investeeringutena esialgu kalevi alla siseministeeriumi kavandatud piirivalvekordonite ehitus ja rekonstrueerimine 31,7 miljoni krooni ulatuses.
    Ministeeriumid kärpisid eri koefitsientide alusel ka oma eelarveid. Koefitsient arvutati välja iga ministeeriumi auto-, soetus- ja remondikulude põhjal.
    Valitsus oli sunnitud eelarvet kärpima, sest riigikogu arvas selle oktoobris menetlusest välja ülepaisutatuse tõttu. Novembri alguses vähendas valitsus esialgset kuueprotsendilist majanduskasvu prognoosi neljale protsendile.
    Pingelise majandusolukorra tõttu eraldas valitsus juba tänavuse aasta eelarvet muutes 228 miljonit krooni põllumeestele ikaldushüvitiste maksmiseks.
    1998. aasta riigieelarve muutmise seaduse võttis riigikogu eile 46 poolthäälega vastu.
    Rahandusminister Mart Opmanni selgitusel oleks ikaldushüvitised järgmise aasta riigieelarvele liiga suur koorem.
    Hüvitiste maksmiseks vähendati tänavuses eelarves näiteks lastetoetusteks ettenähtud summat 42 miljoni krooni võrra, töötu abiraha 11,3 miljoni krooni võrra ja kulutusi tervishoiule 8,5 miljoni krooni võrra.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.