Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Geopoliitilised visioonid ja T.-H. Ilves

    Mäletatavasti leidis Euroopa Liidu 1997. a suvine otsus «Eesti esimesse ning Läti ja Leedu teise kandidaatide gruppi» Põhjamaades 100% toetust vaid Soomes. Rootsi ja Taani alustasid Eesti õnnitlemise järel intensiivset lobby saavutamaks Läti ja Leedu arvamist esimesse gruppi, et vältida uute eraldusjoonte tekkimist Euroopas ja seda eeskätt Venemaa naabruses.
    Kampaania kandis vilja, sest detsembris 1997 teatas ELi tippkohtumine, et Lätil, Leedul jt on uks samuti lahti. Rootsi ja Taani jätkasid oma ponnistusi ka sellel aastal ning tuleb tunnistada uue (pool)võidu saavutamist -- novembris 1998 lubas EL vaadata Läti kodutööd uuesti üle järgmise aasta lõpus (Leedu samasugust soosingut ei pälvinud).
    Pole kahtlust, et usina kodutöö kõrval soodustas Läti soosimist ELis kevadel alanud Venemaa jõhker surve Lätile, mis pani kiiresti kõik mõtlema stabiilsuse ja julgeoleku tagamisele piirkonnas.
    Äsjaöeldu valguses mõjus kummastavalt välisministri portfelli loovutanud Toomas-Hendrik Ilvese mõtteavaldus sellest, et Eestil pole kasulik olla Balti riik, sest oleme konkurendid ning Läti ja Leedu liidrid tegevat palju prahmakaid. Ainumõtteka Balti koostöö vallana nimetas Ilves kaitsealast, mille sihiks on ühinemine NATOga. Ilves arvas Eesti postkommunistlikuks Põhjamaaks.
    Enne teda -- 1995. a sügisel oli Eestimaa liitumist Põhjalaga ning Läti ja Leedu hülgamist põhjendanud ka Mart Laar. Ent samuti eks'ina.
    Väheusutav, et Tallinnas ei pandud tähele Rootsi ja Taani hoiakuid viimasel kahel aastal. On selge, et Eesti «lahtihaakimine» Lätist ja Leedust tähendab Balti riikide lõhestamist. Arvestades Ilvese seotust USA kapitaliga (tema oli mees, kes viis NRG Energy kokku Tiit Vähi ja Siim Kallasega) pole välistatud, et Ilvese kummaline sõnum kujutab endast surveavaldamist liialt energiliselt Eestisse tulnud Rootsi kapitalile ajal, mil jänkide endi tulek alles ootab eestlaste jah-sõna.
    On ju selge, et Põhjalasse ümberorienteerunud Eesti hakkaks seal toetama eeskätt Soome poliitikat. See tähendaks ka Põhjamaade erimeelsuste süvendamist, sest vaevalt, et Rootsi ja Taani pööraksid selja oma kahe viimase aasta Balti poliitikale. Geopoliitiliselt olulise piirkonna -- aga see me ju oleme -- ükskõik milline jagamine või selle väljapakkumine tõstatab aga alati küsimuse, kellele see on kasulik?
    Eestile pakutav võimalik ümberkolimine Põhjalasse tõstab veel ühe probleemi -- satuksime noorema venna rolli, kelle eest langetavad otsused kogenenumad. Balti riigiks jäädes on meil võimalus jätkata ikkagi regionaalse liidri raskes, ent piisavalt iseotsustaja rollis. Seda üllatavam ongi kuulda ettepanekut vahetada liidri roll alama rolli vastu eestlaste endi suust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Brookfield ostab USA taastuvenergia arendajaid 1,5 miljardi dollari eest
Üks maailma suurimaid puhta energia investoreid ostab paar USA taastuvenergia arendajat 1,5 miljardi dollari eest.
Üks maailma suurimaid puhta energia investoreid ostab paar USA taastuvenergia arendajat 1,5 miljardi dollari eest.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Soome sulgeb öösel piiri Vene turistidele
Soome valitsus teatab pärastlõunasel pressikonverentsil uued piiriregulatsioonid, millega Venemaalt saabujate arv võib väheneda poole võrra, kirjutab Helsingin Sanomat.
Soome valitsus teatab pärastlõunasel pressikonverentsil uued piiriregulatsioonid, millega Venemaalt saabujate arv võib väheneda poole võrra, kirjutab Helsingin Sanomat.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.