Eesti kaitseb tolle WTO suurriikide ees
Välisministeeriumi asekantsler Clyde Kull alustab täna kahepoolseid kohtumisi USA, Kanada ja Austraalia esindajatega. Eesti soovitud kaubanduspiirangute tõttu pole need riigid andnud seni nõusolekut Eesti kutsumiseks WTO liikmeks.
Eesti ajutine asjur WTO juures Priit Pallum ütles, et eilseks polnud kahepoolsete kohtumiste toimumise üksikasjad veel selgunud. Kui partnerriigid on kohtumisele eelnenud konsultatsioonide tulemusel Eesti seisukohtadega nõustunud, võivad läbirääkijad piirduda üksnes kümneminutilise infovahetusega, selgitas Pallum.
Roomas komandeeringus viibiv põllumajandusminister Andres Varik ütles eile, et Eesti pole muutnud oma kavatsust kehtestada Kanada sealihale ja Austraalia viljale suurem sisseveo tollimaks, kui läbirääkimis-
partnerid soovivad.
Samuti ei kavatse põllumajandusministeerium Variku sõnutsi muuta veterinaarnõudeid USA kanalihale, mida ameeriklased tõlgendavad WTO reeglite vastase turukaitsevahendina.
Veterinaar- ja toiduinspektsiooni peadirektor Ago Pärtel ütles, et tal õnnestus novembris veenda USA põllumajandusministeeriumi toiduhügieeni inspektsiooni, et Eesti kasutab ameeriklaste kanaliha suhtes õiglasi veterinaarnõudeid.
Erinevalt USAst lähtuvad Eesti veterinaarnõuded Põhjamaade omadest, mis välistavad salmonelloosi sisaldava kanaliha tootmise. Ameeriklased vabanevad liha nakatanud ohtlikust bakterist alles hilisema töötlemise käigus.
«Ma tõestasin, et nõuded kehtivad ühtmoodi nii välismaisele kui ka Eesti toodangule,» lisas Pärtel. «Eesti ja USA ei hakka oma seadusandlust ühitamise nimel muutma.»
WTOga liitumine võimaldab Eesti ettevõtjatel müüa oma toodangut ilma kitsendavate piiranguteta rohkem kui 130 riiki. Ekspertide arvates oleks maailmaorganisatsiooni liikmeks pürgiv Venemaa sunnitud Eesti WTOga liitumise järel kaotama meie toodangu suhtes kehtestatud topelttollid.
Reedel kohtub Eesti delegatsioon protokollivälisel istungil WTO liitumise komisjoniga, et kuulata liikmesriikide hinnanguid Eesti seadusandluse vastavusele WTO reeglitega. Kui ühelgi WTO liikmel pole selleks ajaks jäänud Eesti seaduste ja täitevpraktika suhtes kriitilisi märkusi, koostab istung protokolli Eesti kutsumiseks WTO liikmeks.
Novembris muutis riigikogu varem WTO põhimõtetega vastuolus olnud alkoholiaktsiisi seaduse ja viljaseaduse.
Kui Eesti ei saa ühinemiskutset veebruaris, lükkub maailma kaubandusorganisatsiooniga liitumine määramata ajaks edasi, sest alates sügisest alustab WTO sisemisi ümberkorraldusi.
Endistest Nõukogude Liidu sõltlasriikidest on WTOga ühinemise kutse saanud Läti ja Kõrgõzstan, kes on suutnud oma seadustikku Eestiga võrreldes edukamalt maailmaorganisatsiooni reeglitega kohandada.