• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vaidlus Värska Vee üle on vaibunud

    Tartu õlletehas taotles novembri keskel Tallinna ringkonnakohtus, et lõpetataks menetlus hagi osas, mis palus tunnistada kehtetuks riikliku patendiameti juunikuine otsus, mille kohaselt on Tartu õlletehasele kuuluv kaubamärk Värska Vesi kuulutatud osaliselt kehtetuks.
    Patendiamet leidis tookord, et sõnale «Värska» kui kauba päritolu kohta ja kauba liiki väljendavale üldnimetusele ei saa anda kasutamise ainuõigust.
    «Tõe huvides oleks huvitav juriidilist vaidlust jätkata, kuid kes selle kinni maksab,» rääkis Tartu õlletehase jurist Katrin Lember ja lisas, et põhimõtteliselt on tehas jäänud oma hagis esitatud seisukoha juurde, et Värska Vee kui kaubamärgi ainuõigus kuulub neile.
    Katrin Lemberi kinnitusel tegid hagist loobumise otsuse Tartu õlletehase juhatus ja omanikud. «Ettevõtte prioriteedid on seoses uute omanikega muutunud,» põhjendas Lember. Eelkõige investeerib Tartu õlletehas tänavu õlletööstusesse.
    Juulikuus müüs Tartu õlletehase põhiomanik Soome firma Olvi Oy viiendiku Tartu ja Saaremaa õlletehase haldusfirmast A. Le Coq Baltic Investment Fundile.
    Värska Vee juhatuse esimehe Toivo Nõgesmäe andmeil on nad aastaid veninud mõttetule kohtuvaidlusele kaubamärgi üle kulutanud kokku umbes 100 000 krooni.
    Nõgesmäe andmeil jätkab nende ettevõte Värska Vee tootmist samas mahus. Aastas toodab Värska Vesi umbes kolm miljonit liitrit mineraalvett.
    Tartu õlletehase tootmisdirektor Rein Sööt kinnitas samuti, et mineraalvee tootmismaht ei vähene ega suurene. Aasta jooksul toodab Tartu õlletehas veidi üle ühe miljoni liitri mineraalvett.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Triinu Järviste: kas Eesti haiglaid tohib piiramatult rahastada?
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: kaua tants kinnisvaraturul ja pinged tööturul veel kestavad?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Andmekaitsele läbi sõrmede vaatamine maksab miljoneid
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.