• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Edukas ehitusprotsess põhineb osapoolte sujuval koostööl

    Ehitise püstitamise ideest kuni selle valmimiseni peab kavandatava ehitise omanik läbima protsessi mitu tsüklit koostöös ametkondade, projekteerijate, ehitajate, omaniku järelevalveinseneri ja kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalvega.
    Kõigi nimetatud lülide tegevusvaldkond on seadusega reguleeritud. Ehitusprotsess kulgeb edukalt vaid siis, kui kõik osapooled täidavad oma seadusejärgsed kohustused ja suhtlevad üksteisega võrdsete partneritena.
    Ehitust saab seaduse järgi taotleda ainult ehituskrundi omanik või isik, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, või nende volitatud esindaja -- teistel seda õigust pole.
    Ehitusprotsess algab detailplaneeringust, millega määratakse muu hulgas ka planeeritava ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõigus ning tehnovõrkude ja rajatiste paigutus.
    Plaanitava ehitise omanik hangib kohalikust omavalitsusest detailplaneeringu väljavõtte (puudumisel tellib planeeringu) ja selle juurde kuuluvad projekteerimistingimused. Seejärel sõlmib omanik litsentseeritud projektorganisatsiooniga (projekteerijaga) projekteerimistööde või ka asjaajamiseks ehitusloa saamise lepingu.
    Projekteerija hangib projekteerimistingimustega määratud tehnilised tingimused ametkondadelt ja koostab detailplaneeringu, projekteerimistingimuste alusel tehnilise projekti ja tööjoonised, mille hulgas on ka pakkumisdokumentatsioon ehitustöövõtu korraldamiseks.
    Tehnilise projekti või tööjooniste alusel, mille koosseis vastab ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitavatele nõuetele (EV Valitsuse määrus nr 41 -- 18.02.1997) taotleb omanik või tema poolt volitatud isik kohalikult omavalitsuselt ehitusloa.
    Ehitusloa taotlemisel esitab ehitise omanik või tema volitatud esindaja kohalikule omavalitsusele kooskõlastamiseks omanikujärelevalve teostaja, kelleks võib olla ehitise projekteerija või litsentseeritud järelevalveinsener.
    Omaniku järelevalve teostaja on ehitusprotsessi juhtfiguur, kes ehituse ajal esindab lepingu alusel ehitise omanikku ja kaitseb tema huve (tema tegevust reguleerib EV Valitsuse määrus nr 183 -- 30.09. 1997).
    Projekti tehniliseks realiseerijaks on litsentseeritud ehitaja, kes tegutseb omanikuga sõlmitud töö ettevõtulepingu alusel. Ta peab kindlustama ehitamise käigu dokumenteerimise (vastavalt EV Valitsuse määruse nr. 182 nõuetele -- 30.09.1997), projektikohase ehitamise ja ehitustööde kvaliteedi.
    Vastavalt planeerimis- ja ehitusseadusele teeb oma territooriumil ehitusjärelevalvet kohalik omavalitsus. Selleks määrab omavalitsuse ehitusjärelevalvega tegelev struktuuriüksus ehitusele omapoolse järelevalveinseneri.
    Ehitustööde lõppedes esitab ehitise omanik omavalitsuse ehitusjärelevalve insenerile ehitusdokumentatsiooni ja taotleb ehitise ülevaatust ning kasutusloa väljastamist.
    Kasutusloa väljastamisega lõpeb ehitusprotsess ja ehitist võib kasutada kasutusloas määratud funktsiooni kohaselt.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.