Edukas ehitusprotsess põhineb osapoolte sujuval koostööl

Ehitusprotsess algab detailplaneeringust, millega määratakse muu hulgas ka planeeritava ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõigus ning tehnovõrkude ja rajatiste paigutus.

Plaanitava ehitise omanik hangib kohalikust omavalitsusest detailplaneeringu väljavõtte (puudumisel tellib planeeringu) ja selle juurde kuuluvad projekteerimistingimused. Seejärel sõlmib omanik litsentseeritud projektorganisatsiooniga (projekteerijaga) projekteerimistööde või ka asjaajamiseks ehitusloa saamise lepingu.

Projekteerija hangib projekteerimistingimustega määratud tehnilised tingimused ametkondadelt ja koostab detailplaneeringu, projekteerimistingimuste alusel tehnilise projekti ja tööjoonised, mille hulgas on ka pakkumisdokumentatsioon ehitustöövõtu korraldamiseks.

Tehnilise projekti või tööjooniste alusel, mille koosseis vastab ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitavatele nõuetele (EV Valitsuse määrus nr 41 -- 18.02.1997) taotleb omanik või tema poolt volitatud isik kohalikult omavalitsuselt ehitusloa.

Ehitusloa taotlemisel esitab ehitise omanik või tema volitatud esindaja kohalikule omavalitsusele kooskõlastamiseks omanikujärelevalve teostaja, kelleks võib olla ehitise projekteerija või litsentseeritud järelevalveinsener.

Omaniku järelevalve teostaja on ehitusprotsessi juhtfiguur, kes ehituse ajal esindab lepingu alusel ehitise omanikku ja kaitseb tema huve (tema tegevust reguleerib EV Valitsuse määrus nr 183 -- 30.09. 1997).

Projekti tehniliseks realiseerijaks on litsentseeritud ehitaja, kes tegutseb omanikuga sõlmitud töö ettevõtulepingu alusel. Ta peab kindlustama ehitamise käigu dokumenteerimise (vastavalt EV Valitsuse määruse nr. 182 nõuetele -- 30.09.1997), projektikohase ehitamise ja ehitustööde kvaliteedi.

Vastavalt planeerimis- ja ehitusseadusele teeb oma territooriumil ehitusjärelevalvet kohalik omavalitsus. Selleks määrab omavalitsuse ehitusjärelevalvega tegelev struktuuriüksus ehitusele omapoolse järelevalveinseneri.