Puuviljamüüjad poodidega hädas

«Meil mingit kaoprotsenti ei ole, kõik riknenud puu- ja juurviljad anname kauba toojale tagasi,» kinnitas Lasnamäe Maksimarketi osakonnajuhataja Inna Lumi. Ta väitis, et kui hulgikauplejad keelduvad praakpuuvilju tagasi võtmast, siis kauplus neilt enam kaupa ei telli. «Seda pole juhtunud, sest kõik puuviljafirmad on müügist huvitatud,» kinnitas Lumi.

Lumi hinnangul moodustab praakkaup kuni 10% kauplusesse sisse võetud puu- ja juurviljast. Osa kaubast kaotab väljanägemise ostjate süül, kes kompavad iseteenindusletis vilju kätega. «Pirnid on varsti plekilised,» tunnistas Lumi. Küsimusele, miks on kaupluseletil mädanenud mandariinid ja külma saanud kurgid, vastas Maksimarketi osakonnajuhataja, et kõiki kaste ei jõua kauplus enne läbi sorteerida.

Hulgifirma Plantes tegevdirektor Riho Lumiste ütles, et kauplused kasutavad ära oma jõupositsiooni, sest puu- ja juurvilju pakkuvate firmade vahel valitseb terav konkurents. Kui üks firma keeldub praaki tagasi võtmast, leitakse tema asemele teine, kinnitas Lumiste.

Praakpuuviljade normaalne tagastusprotsent on Lumiste sõnul 2--3, Eestis ulatub see kohati 20ni.

Puu- ja juurviljade hulgimüüjate liidu tegevdirektor Raoul Luigend kinnitas, et puuviljade maaletoojad on hädas sellega, et poed kannavad liiga suure osa kaubast praagiks. Kuna poed võtavad enamasti kaupa mitmest firmast, on esinenud juhtumeid, et sama praak kantakse korraga mitme firma arvele, lisas ta. Luigend ütles, et enamik poode praaki ei tagasta, vaid veab selle prügimäele.

Hulgiviljade ühingu juhatuse esimees Jaan Keits ütles, et vähemalt korra on üks hulgifirma pidanud kandma konkurendi praagi. Praakkauba rohkuse ühe põhjusena nimetas tema liiga suure puuviljakoguse poodidesse võtmist. Hulgifirmad praakkaupa poodidesse ei saada ja seda ei võeta kauplustes vastugi.