Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mille arvel?

    Poliitilised ringkonnad, kust pärineb idee kokku leppida, et sisemajanduse kogutoodangust (SKT) 2 protsendi suunamine riigikaitsele viiakse valimiseelse debati alt vaikselt välja, ei näinud ilmselt ette, et sellise lähenemise paneb kahtluse alla esimesena just NATO loodegrupi ülemjuhataja John Cheshire. Sõjaväelasliku otsekohesusega arvas marssal, et niisugune kava tähendaks Eesti riigi majanduse hävingut. Ta sõnastas selle, mida iga vähegi arvutada oskav inimene teab isegi, kuid antipatriotismis kahtlustatuna lausuda ei julge.
    1999. aasta eelarvest tähendaks nõutav rahahulk täiendavat 600 miljonit krooni. Milliste elualade arvel see kavatsetakse leida, selle kohta vihjeid ei tehta. Pigem vastupidi.
    Enne valimisi sõlmitava kaitsepoliitilise kokkuleppe veendunud toetaja Mart Laar leiab 8. detsembri Postimehes, et peale kaitsekulude kasvu peab ka hariduskulude osa SKTs tõusma 8 protsendini (täiendavalt 4,1 miljardit) ja teaduskulude osa 2,5 protsendini (täiendavalt 1,8 miljardit). Õilsad soovid, kuid jällegi -- mille arvel?
    Samas artiklis annab Laar küll teada, et Eestis kulub ebaefektiivse bürokraatiaaparaadi ülalpidamiseks ehk valitsemiseks 23,8 protsenti SKTst. Teda ei häiri põrmugi, et nimetatud rahahulk (20,8 miljardit krooni) on mõnevõrra suurem riigieelarve täismahust, kuhu kuuluvad ka kõik riigikaitse kulud. (Tegelikult moodustavad valitsemiskulud Eestis 1,5 miljardit krooni, mis on 1,7 protsenti SKTst.)
    Paraku ei tee tõdemus, et Laar on oma propaganda-
    artiklites teadlikult loobunud elementaararitmeetikast, meid sugugi targemaks täiendavate rahaallikate osas. Ja viide sellele, et soovitavad eelarveproportsioonid peaksid välja kujunema lähima nelja aasta jooksul, mitte homme, on samalaadne mõttetus, sest pole vähimatki alust arvata, et eelarvesisene tasakaaluvajadus sel ajal teistsuguseks muutuks.
    Paraku on ja jääb faktiks, et kõik elualad ei saa prioriteetsed olla ja nii leiaks riigikaitsele täiendavat raha vaid hariduse, kultuuri või sotsiaaltoetuste arvel ning vastupidi. Ehk siis makse tõstes.
    Siit jõuame teise põhjuse juurde, miks jutul 2 protsendist ei ole täna kõige vähematki pistmist Eesti tegeliku kaitsevõimega. Parlamendid ja valitsused ei jaga üheski riigis laiali SKTd, vaid eelarvet, mille suurus sõltub otseselt riigis kehtivast maksukoormusest. 2 protsenti SKTst tähendab kahes 100miljardilise SKTga riigis küll võrdselt 2 miljardit, kuid 50protsendilise maksukoormusega riigis tähendaks see 4 protsenti riigieelarvest, 25protsendilise maksukoormusega riigi puhul aga 8 protsenti eelarvest.
    Meenutagem nüüd, et Eesti on kõige väiksema maksukoormusega riik nende maade hulgast, kus riik kogub makse ka tervishoiu- ja hariduse ülalpidamiseks, ja lõpetagem ehk jutud NATO hüpoteetilisest võrdse 2 protsendi nõudest kõikide riikide tarvis.
    Eesti puhul tähendaks see nõue peale majanduse põhjalaskmise ka sotsiaalsfääri õhkamist ning sisemaise plahvatusohu jõudmist piirile, kus kaitsevõimest ja NATO-kõlblikkusest poleks enam mõtet rääkida.
    Huvi võiks hoopis pakkuda, kes ja miks õhutavad Eesti riigikaitsekulude tõstmist koos lubadustega maksukoormust vähendada.
    Opositsioonierakonnad teevad seda ilmselgest soovist valitsus lõksu ajada, sest opositsiooni jaoks ei ole riigieelarve mitte kunagi piiratud 100 protsendiga, nende lubadused ületavad summeerides tavaliselt 200 protsendi piirid.
    Mis võiks opositsioonile olla meeldivam kui valitsus, kes rumalast peast sõlmib kokkulepped teatud elualade (näiteks riigikaitse, välispoliitika) kindlaks finant-
    seerimiseks. Seda enam saab teda ju süüdistada selles, et ta teistele elualadele (haridus, pensionid, peretoetused jms) täiendavat raha ei leia.
    Selline lähenemine on aga küll üsna kaugel president Meri soovist näha riigikogusse kandideerijates eelkõige küpsust välis- ja kaitsepoliitikas.
    Õigus on Äripäeval, kes võttis toimuva kokku oma juhtpealkirjaga «Silmaklapid pähe ja vanas vaimus edasi».
    Autor: Jaak Allik
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Porsche aktsia odavnes alla IPO hinna
Porsche aktsia sulgus täna 81,8 eurol, mis on 70 eurosenti alla IPO hinna.
Porsche aktsia sulgus täna 81,8 eurol, mis on 70 eurosenti alla IPO hinna.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.