Uus aasta algab ilma eelarveta

Riigikogu opositsiooniparteid demonstreerisid reedel valitsusliidule oma jõudu, surudes riigieelarve eelnõu arutelul läbi ligi 34 miljoni krooni ulatuses parandus-

ettepanekuid.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Olev Raju ütles pärast eelarve saatmist kolmandale lugemisele, et kõigi rahanduskomisjoni tahte vastaselt läbi surutud muudatusettepanekute maht võib ulatuda 50 miljoni kroonini, mis takistab eelarve kiiret menetlemist. Eelarve parandamiseks esitati 176 ettepanekut, millest võeti arvesse 51 ettepanekut.

Suur osa riigikogus läbi surutud ettepanekuid puudutas koolimajade remonti. Riigikogu vähendas näiteks põllumajandustootjate toetusi 2,3 miljoni krooni võrra, et Mõõdukate ettepanekul teha juurdeehitus Palamuse gümnaasiumile.

Liia Hänni Mõõdukate fraktsioonist kinnitas, et riigieelarve arutelu on kujunenud valimiseelse võitluse tandriks. «Mõõdukate vastutulek koalitsiooni taotlustele sõltub sellest, kui palju meie poolt koolide remondiks esitatud ettepanekuid läbi läheb,» kinnitas ta.

Ignar Fjuk Reformierakonnast väitis, et käsitletav eelarve eelnõu on läbi aegade kõige viletsam, sest ta on tasakaalust väljas ega kajasta valitsuse kava ühendada majandusministeerium ning teede- ja sideministeerium.

Fjuki sõnul pole eelarves kajastatud ametiühingutele lubatud maksuvaba miinimumi tõus, mis viib eelarve ligi poole miljardi krooni suurusesse defitsiiti. «Defitsiidiga eelarve on ohtlik pretsedent,» lausus ta.

Riigieelarvet riigikogus kaitsnud rahandusminister Mart Opmann lükkas opositsiooni etteheited tagasi, väites et käsitletav eelnõu on terviklik ega vaja parandusi. «Kui opositsiooni liikmed tahaksid käituda riigimehelikult, hääletaksid nad selle eelarve poolt,» ütles Opmann.

Opmanni sõnul pole esitatud eelarveprojekt puudujäägiga, sest valitsus lubas tõsta tulumaksuvaba miinimumi alles 2000. aastal. Eelarveseaduse eelnõu kohaselt jääb valitsusele õigus ministeeriumide ühendamisel kokku hoitav raha valitsuse reservfondi kanda ja seda pole vaja eelarves kajastada.

Riigikogu aseesimees Tunne Kelam ütles, et ei pea eelarve kolmanda lugemise alustamist veel tänavu tõenäoliseks, sest opositsiooni eelarvesse hääletatud muudatused tekitasid koalitsiooni ridades segadust. «Opositsioon näitas oma jõudu ning valitsusel on nüüd omajagu mõtlemisainet,» lisas Kelam.