Eesti Elektrikontsern

Sebimine elektrijaamade erastamise ümber on kestnud juba pea kolm aastat. Kui veel mõni aeg tagasi arutati koos NRG Energyga vaid Balti ja Eesti elektrijaamade erastamist, siis nüüd on hakanud puhuma sootuks uued ja mastaapsemad tuuled. Valitsus hakkab 28. detsembril arutama Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi liitmise küsimust.

Äripäeva arvates tuleb valitsusel ühendamisprotsess käivitada.

Esiteks on Eesti Põlevkivi tõesti, nagu väljendus majandusminister Jaak Leimann, olemuselt saanud Eesti Energia küttekontoriks. Ega tal mujale oma toodangut müüa pole kui Eesti Energiale pluss minimaalsed kogused Kiviterile ja Kunda Nordic Tsemendile. Sestap on ühendamine loomulik.

Ühe ohumomendina võib ühendamise juures näha seda, et tekib hiigelmonopol. Kuid energeetika puhul tuleks asja laiemalt vaadata, mitte ainult Eesti piiridest lähtuvalt. Õige pea hakkab Eesti energiatootmisel konkureerima Skandinaavia energiagenereerijatega.

Suur kontsern on konkurentsivõimelisem ning see on mõistlikum kui tekitada konkurentsi siseturu pisikeste energiatootjate vahel. Tuleb olla valmis kaasa rääkima Põhjamaa hiiglaste keskel. Soome, Rootsi ja Vene elektritootjad ootavadki ainult seda, et Eesti energeetikatööstus oma pisikese turuga tegelema jääks või turuosa hoopiski neile loovutaks.

Tarbija jaoks esialgu küll midagi oluliselt ei muutu. Energiatootmine oli Eesti riigis monopoolne seni ja jääb selleks ka pärast liitmist. See tähendab, et elektrienergia hinna langust esialgu loota pole. Pigem vastupidi, elektrienergia hind lähiaastatel kindlasti tõuseb veelgi.

Tarbijal pole ju praegu võimalik energiatootjate vahel valida. Valikuvõimalus tekib siis, kui jaotusvõrgud erastatakse eri omanikele ja nemad valivad, kellelt elektrit ostavad ja kui kallilt tarbijatele edasi müüvad. Tallinna--Helsingi merekaabli valmides on ka skandinaavlastel võimalus Eesti turule tulla ja seetõttu ei saa Eesti Energia hinda väga palju tõsta.

Ühendamisega paraneb ettevõtte efektiivsus. Samuti on teda kontsernina parem müüa, kasvõi sellelesamale NRG-le, kelle kannatust siin juba aastaid katsutud on. Nagu on öelnud Eesti Energia peadirektor Gunnar Okk, on maailmas palju raha, mis otsib kohta. Erastades tervet kompleksi, saab seda müüa oluliselt kallimalt kui ettevõtteid ükshaaval. Suure kontserni vastu on suurel rahal enam huvi. Erastamine toob riiki raha ja kaob ettevõtteid seni kummitanud nõukogulik oskusteave.

Paraku on juba praegu tendents sinnapoole, et diskussioon kompleksi loomise üle on muutumas populistliku poliitilise profiidi lõikamise vahendiks. Veel ohtlikum on, kui loodud kompleks muutub poliitiliselt mõjutatavaks organisatsiooniks.

Seega tuleb tulevasele strateegilisele investorile kindlasti müüa enamusosalus, et vältida valitsuste-

vahetusega kaasnevate meeleolumuutuste ja kannapöörete negatiivset mõju energeetikakompleksi arengule.