Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Elektrikontsern

    Sebimine elektrijaamade erastamise ümber on kestnud juba pea kolm aastat. Kui veel mõni aeg tagasi arutati koos NRG Energyga vaid Balti ja Eesti elektrijaamade erastamist, siis nüüd on hakanud puhuma sootuks uued ja mastaapsemad tuuled. Valitsus hakkab 28. detsembril arutama Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi liitmise küsimust.
    Äripäeva arvates tuleb valitsusel ühendamisprotsess käivitada.
    Esiteks on Eesti Põlevkivi tõesti, nagu väljendus majandusminister Jaak Leimann, olemuselt saanud Eesti Energia küttekontoriks. Ega tal mujale oma toodangut müüa pole kui Eesti Energiale pluss minimaalsed kogused Kiviterile ja Kunda Nordic Tsemendile. Sestap on ühendamine loomulik.
    Ühe ohumomendina võib ühendamise juures näha seda, et tekib hiigelmonopol. Kuid energeetika puhul tuleks asja laiemalt vaadata, mitte ainult Eesti piiridest lähtuvalt. Õige pea hakkab Eesti energiatootmisel konkureerima Skandinaavia energiagenereerijatega.
    Suur kontsern on konkurentsivõimelisem ning see on mõistlikum kui tekitada konkurentsi siseturu pisikeste energiatootjate vahel. Tuleb olla valmis kaasa rääkima Põhjamaa hiiglaste keskel. Soome, Rootsi ja Vene elektritootjad ootavadki ainult seda, et Eesti energeetikatööstus oma pisikese turuga tegelema jääks või turuosa hoopiski neile loovutaks.
    Tarbija jaoks esialgu küll midagi oluliselt ei muutu. Energiatootmine oli Eesti riigis monopoolne seni ja jääb selleks ka pärast liitmist. See tähendab, et elektrienergia hinna langust esialgu loota pole. Pigem vastupidi, elektrienergia hind lähiaastatel kindlasti tõuseb veelgi.
    Tarbijal pole ju praegu võimalik energiatootjate vahel valida. Valikuvõimalus tekib siis, kui jaotusvõrgud erastatakse eri omanikele ja nemad valivad, kellelt elektrit ostavad ja kui kallilt tarbijatele edasi müüvad. Tallinna--Helsingi merekaabli valmides on ka skandinaavlastel võimalus Eesti turule tulla ja seetõttu ei saa Eesti Energia hinda väga palju tõsta.
    Ühendamisega paraneb ettevõtte efektiivsus. Samuti on teda kontsernina parem müüa, kasvõi sellelesamale NRG-le, kelle kannatust siin juba aastaid katsutud on. Nagu on öelnud Eesti Energia peadirektor Gunnar Okk, on maailmas palju raha, mis otsib kohta. Erastades tervet kompleksi, saab seda müüa oluliselt kallimalt kui ettevõtteid ükshaaval. Suure kontserni vastu on suurel rahal enam huvi. Erastamine toob riiki raha ja kaob ettevõtteid seni kummitanud nõukogulik oskusteave.
    Paraku on juba praegu tendents sinnapoole, et diskussioon kompleksi loomise üle on muutumas populistliku poliitilise profiidi lõikamise vahendiks. Veel ohtlikum on, kui loodud kompleks muutub poliitiliselt mõjutatavaks organisatsiooniks.
    Seega tuleb tulevasele strateegilisele investorile kindlasti müüa enamusosalus, et vältida valitsuste-
    vahetusega kaasnevate meeleolumuutuste ja kannapöörete negatiivset mõju energeetikakompleksi arengule.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Tööhõiveraporti ootuses sulgusid peamised USA indeksid madalamal
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.