Karmim konkurentsiseadus on ameti hinnangul mõttetu

Proosi sõnul pole ühinemiste lausjälgimisel mingit mõtet, sest teiste riikide praktika näitab, et vaid 2--3% ühinemistest keelustatakse. Kümnendikul juhul tehakse lisatingimuste ettepanekud, kuid ei keelata ühineda.

Seaduse järgi peab konkurentsiamet praegu jälgima ühinemist siis, kui ühinevate firmade kogukäive ületab 100 miljonit krooni aastas. «Kui seadust muudetakse, tuleks seda piiri tõsta,» leidis Proos.

EME esitatud seadusemuudatuse eesmärk on ohjeldada turgu valitsevate ettevõtjate seisundit. Valitsuskoalitsiooni kuuluva EME hinnangul on 1. oktoobril rakendunud konkurentsiseadus monopoolsete ettevõtete piiramisel liiga pehme.

«Piima eest maksvad ettevõtted, eeskätt turgu valitsev Ühinenud Meiereid, on ühepoolset survet rakendades tasunud tootjatele kuudepikkuse viivitusega vaid kolmandiku põhjendatud tootjahinnast,» põhjendab EME.

EME tahab, et seaduses fikseeritaks kuritarvitusena diskrimineeriv hinnakujundus nii turgu valitseva ettevõtte omatoodangu müümisel kui toorme ostmisel. Ka taotleb EME riigi rangema sekkumise võimalust monopolide ohjeldamiseks.

Eelnõu järgi on konkurentsiametil õigus piirata või keelata kaubaturgu valitseva ettevõtte üle 50% osaluse võõrandamist ühele isikule.

Ühinenud Meiereidele kuulub umbes 40% varumisturust, nagu ka Rakvere lihakombinaadile. Konkurentsiamet on vaaginud Ühinenud Meiereide tava esimesena piima hinda alandada või tõsta ja leidnud, et seni pole ettevõtte tegevus seadusevastane.

Valitsus arutab EME seaduseparandust ja annab sellele hinnangu ilmselt järgmisel nädalal.