Kaubamaja jõuluüllatus püsiklientidele

«Ootame teid 20. detsembril 1998 kella 21--23 õhtul kaubamajja. Siis ei ole oste tegemas mitte kedagi peale Teie, kliendikaardi omanike...»

Selline kutse koos väga soliidse jõulukaardiga tekitas meeldiva tunde -- minust kui kliendist peetakse lugu. Otsustasin mainitud ajal Tallinna kaubamaja külastada.

Esimesed märgid sellest, mis kaubamajas toimumas, ilmnesid parkimiskohta otsides. Ümberkaudsetel tänavatel polnud ühtki vaba parkimiskohta, parkimismaja pääsla ees ootas sissepääsu paarkümmend sõidukit.

Kaubamajja sisenedes välgatas peas: «Kas tõesti kontrollitakse kliendikaardi olemasolu?» Selge, et see pikk järjekord ootas pääsu toidukaupade osakonda. Ka teistes osakondades olid pikad kassajärjekorrad.

Lahkusin kaubamajast kümmekonna minuti pärast, ostu tegemata. Selliseid kliente oli palju.

Avaldan tunnustust neile, kes suutsid tabada toimiva reklaamivõtte ja meelitada inimesed ostma. Pikad järjekorrad ja umbne õhk ajendasid mind endale lubama: järgmine kord ma sellisel «üllatusüritusel» ei osale.

Kaubamaja käibe suuruse ajaühikus määravad ostu sooritanud klientide arv ja keskmine kliendi ostetud kaubakogus.

Sellele seadsid piirangu (suurim kitsaskoht) kassade teenindamiskiirus/läbilaskevõime ja soodusmüügiks planeeritud aeg (seda lühendas kliendi jaoks parkimiskoha otsimisele kulutatud aeg).

Mida oleks saanud paremini teha? Võtmesõnaks on siin ostu sooritanud klientide arv.

Ostu sooritanud klientide arv ja seega ka käive võinuks olla suuremad, kui eelnevalt oleks paigutatud müügisaalidesse lisakassad (tehnilised lisaprobleemid?) või müügikampaaniasse oleks üheaegselt kaasatud kaubamajaga samasse ketti kuuluvad kaubandus-

keskused (kliendid rohkem hajutatud, parkimis-

probleemid väiksemad). Samuti võinuks kaubandus-

ettevõtte poolt soodusmüügiks planeeritud aeg olla pikem.

Siin lähemalt avamata, mida kujutab endast üks kaasaaja laiema rakendusvaldkonnaga (pedagoogikast kriisijuhtimiseni) juhtimisteooria -- piirangute teooria (theory of constraints), mainiks, et selle teooria meetodite kasutamine võimaldanuks välja töötada sobivad lahendused siin kirjeldatud kitsaskohtadele. (Selle teooriaga lähemalt tutvuda soovijale soovitan Internetist otsida võtmesõna TOC abil või lugeda nüüd ka Fontese kirjastuse poolt eesti keelde tõlgitud raamatut E. M. Goldratt, J. Cox «Eesmärk», millele on ilmumas ka järg).