Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    T?ehhi otsib kriisirohtu

    Pärast juhatuse koosolekut tehtud avalduses teatas T?ehhi keskpank, et alates 28. jaanuarist kahandatakse keskpangas hoitavaid pangadeposiite seniselt 7,5 protsendilt 5 protsendile. «Selle sammuga luuakse eeldused pankade konkurentsivõime paranemiseks,» öeldakse keskpanga avalduses, kus lisatakse, et keskpanga eesmärk on alandada reservinõue Euroopa Liidu tasemele.
    Miinimumreservi vähendamine alandab pankade kulusid ja annab lisaraha laenude tegemiseks. «See annab pankadele suure hulga sularaha, mida saab täiendavalt ettevõtetele laenata, nii et see on mõlemale positiivne,» ütles firma Raiffeisen Capital and Investment analüütik Jiri Stanik. Tema hinnangul vabaneb majanduse tarvis 25 mld T?ehhi krooni (11,25 mld Eesti krooni).
    T?ehhi pangad, mida vaevavad suured halvad laenud, on majandusseisaku ajal sattunud päris suurtesse raskustesse ja keskpanga karm reservinõue on neid üksnes süvendanud. Viimati alandas keskpank reservinõuet 30. juulil, mil see alanes 9,5%-lt 7,5%-le. Juba siis lubas keskpank alandada selle kahe aasta jooksul viiele protsendile.
    Eile pidas T?ehhi keskpanga juhatus salajase istungi. Keskpanga pressiesindaja p olnud nõus kommenteeri-
    ma muud, kui et keskpangal on kavas monetaarpoliitika strateegia teatavaks teha jaanuari lõpus.
    Alates juuli keskpaigast on keskpank alandanud repomäära 450 baaspunkti võrra ehk 15 protsendilt 10,5 protsendile. Viimane alandamine toimus 3. detsembril 100 baaspunkti võrra. Analüütikud ootavad monetaar-
    poliitika edasist lõdvendamist, kuna eelmise nädala statistikaandmete põhjal kahanes sisemajanduse kogutoodang III kvartalis aasta arvestuses 2,9% ja jaanuaris--septembris 2,1%.
    T?ehhi sotsiaaldemokraatlik vähemusvalitsus on otsustanud toetada raskustes panku sel moel, et taasriigistab nende võlgades olevad kliendid. Peaminister Milos Zemani juhtimisel väljatöötatud plaani kohaselt ostab riik riigi kontrolli all olevatelt pankadelt halvad laenud ära ja loovutab need riigi stabilisatsiooni-
    pangale. Too kapitaliseerib võlad ehk muudab need probleemsete ettevõtete aktsiateks, mis firmade saneerimise järel müüakse strateegilisele investorile. Peaminister Zemani sõnul ei kavatse riik sel moel hangitud firmasid kaua aega enda käes hoida.
    Valitsuse teatel hõlmaks taasriigistamine üksnes kümmekonda suurfirmat, millel on eeldusi edu saavutada. Praha analüütikud ei mõista seda ideed hukka, kuid näevad selles enam probleeme kui valitsus.
    Senised kogemused näitavad, et suurettevõtetele on raske ostjat leida niisuguse hinnaga, nagu valitsus soovib. Ka pole senised stabilisatsioonipanga kapitaliseerimiskatsed eriti julgustavad. Näiteks üsna hea traktoritehase Zetor koostööpartner John Deere pole nõus seda enne ostma, kui Zetori vanad võlad on kinni makstud.
    Käesolev olukord on tekkinud T?ehhi erastamisel tehtud vigadest. Suurettevõtete uutel kohalikel omanikel pole olnud oskusi, soovi ja raha neid ajakohastada, et need suudaksid konkureerida raskes rahvusvahelises konkurentsis. Probleemi nähakse, et praegused seadused soosivad enam võlgnikku kui võlga.
    Autor: CEO
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Venemaa teatas Ukraina oblastite annekteerimisest
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: investeerimisideed, elektri hind, tasude kadumine ning Äriplaan 2023
Nädala viimases hommikuprogrammis jagab investor Jaak Roosaare ostusoovitusi aktsiatele, mida ta ka ise aktiivselt oma portfelli lisamas on ja millesse pikemaajaliselt usb. Samuti selgub reedel riikliku toetusmeetmena loodava elektri universaalteenuse hind.
Nädala viimases hommikuprogrammis jagab investor Jaak Roosaare ostusoovitusi aktsiatele, mida ta ka ise aktiivselt oma portfelli lisamas on ja millesse pikemaajaliselt usb. Samuti selgub reedel riikliku toetusmeetmena loodava elektri universaalteenuse hind.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.