T?ehhi otsib kriisirohtu

Pärast juhatuse koosolekut tehtud avalduses teatas T?ehhi keskpank, et alates 28. jaanuarist kahandatakse keskpangas hoitavaid pangadeposiite seniselt 7,5 protsendilt 5 protsendile. «Selle sammuga luuakse eeldused pankade konkurentsivõime paranemiseks,» öeldakse keskpanga avalduses, kus lisatakse, et keskpanga eesmärk on alandada reservinõue Euroopa Liidu tasemele.

Miinimumreservi vähendamine alandab pankade kulusid ja annab lisaraha laenude tegemiseks. «See annab pankadele suure hulga sularaha, mida saab täiendavalt ettevõtetele laenata, nii et see on mõlemale positiivne,» ütles firma Raiffeisen Capital and Investment analüütik Jiri Stanik. Tema hinnangul vabaneb majanduse tarvis 25 mld T?ehhi krooni (11,25 mld Eesti krooni).

T?ehhi pangad, mida vaevavad suured halvad laenud, on majandusseisaku ajal sattunud päris suurtesse raskustesse ja keskpanga karm reservinõue on neid üksnes süvendanud. Viimati alandas keskpank reservinõuet 30. juulil, mil see alanes 9,5%-lt 7,5%-le. Juba siis lubas keskpank alandada selle kahe aasta jooksul viiele protsendile.

Eile pidas T?ehhi keskpanga juhatus salajase istungi. Keskpanga pressiesindaja p olnud nõus kommenteeri-

ma muud, kui et keskpangal on kavas monetaarpoliitika strateegia teatavaks teha jaanuari lõpus.

Alates juuli keskpaigast on keskpank alandanud repomäära 450 baaspunkti võrra ehk 15 protsendilt 10,5 protsendile. Viimane alandamine toimus 3. detsembril 100 baaspunkti võrra. Analüütikud ootavad monetaar-

poliitika edasist lõdvendamist, kuna eelmise nädala statistikaandmete põhjal kahanes sisemajanduse kogutoodang III kvartalis aasta arvestuses 2,9% ja jaanuaris--septembris 2,1%.

T?ehhi sotsiaaldemokraatlik vähemusvalitsus on otsustanud toetada raskustes panku sel moel, et taasriigistab nende võlgades olevad kliendid. Peaminister Milos Zemani juhtimisel väljatöötatud plaani kohaselt ostab riik riigi kontrolli all olevatelt pankadelt halvad laenud ära ja loovutab need riigi stabilisatsiooni-

pangale. Too kapitaliseerib võlad ehk muudab need probleemsete ettevõtete aktsiateks, mis firmade saneerimise järel müüakse strateegilisele investorile. Peaminister Zemani sõnul ei kavatse riik sel moel hangitud firmasid kaua aega enda käes hoida.

Valitsuse teatel hõlmaks taasriigistamine üksnes kümmekonda suurfirmat, millel on eeldusi edu saavutada. Praha analüütikud ei mõista seda ideed hukka, kuid näevad selles enam probleeme kui valitsus.

Senised kogemused näitavad, et suurettevõtetele on raske ostjat leida niisuguse hinnaga, nagu valitsus soovib. Ka pole senised stabilisatsioonipanga kapitaliseerimiskatsed eriti julgustavad. Näiteks üsna hea traktoritehase Zetor koostööpartner John Deere pole nõus seda enne ostma, kui Zetori vanad võlad on kinni makstud.

Käesolev olukord on tekkinud T?ehhi erastamisel tehtud vigadest. Suurettevõtete uutel kohalikel omanikel pole olnud oskusi, soovi ja raha neid ajakohastada, et need suudaksid konkureerida raskes rahvusvahelises konkurentsis. Probleemi nähakse, et praegused seadused soosivad enam võlgnikku kui võlga.

Autor: CEO