• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Bluff lastekodudest

    Äripäev eksib, kui ta kirjutab, et hoolitsus lastekodude eest on Tallinnas näiline (ÄP 21.12 repliik «Valimised muudavad poliitikud härdaks»).
    Tundmata olukorda, on lihtne minna umbes panemise teed ja lähtuda sellest, et ametnikud on alati halvad ja isegi head teod, mis nad teevad, tulenevad halvast soovist.
    Tallinnas on neli lastekodu, mida finantseeritakse riigieelarvest sotsiaalministeeriumi kaudu. Seega ei peakski linn osalema ja võiks teatada, et ei hooli probleemidest, mis eksisteerivad lastekodude rahastamisel ja laste ettevalmistamisel iseseisvaks eluks. Ometi pole see nii.
    Lastekodude olukorra parandamise eesmärk seati juba 1997. aastal, kus linna eelarvest läks lastekodudele eelkõige investeeringute vajadusteks 9,4 miljonit krooni. 1998. a eelarves on lastekodudele investeeringuteks 16,5 miljonit ja lastelaagrite korraldamiseks 0,5 miljonit krooni. Peaks olema selge, et tegemist on tõsise sooviga midagi ära teha.
    1999. a eelarves on lastekodudele planeeritud 34,8 miljonit investeeringuteks. Suured kulud tuleb ette planeerida ka aastaks 2000, kus minu arvates tuleb rajada olemasolevate lastekodude baasil SOS lasteküla tüüpi kodu 60--80 lapsele.
    1997. a moodustati linnavalitsuse initsiatiivil lastekodude juurde hoolekogud, kuhu kuuluvad ka linnavalitsuse ja -volikogu esindajad. Hoolekogud on aidanud kaasa mitmete probleemide lahendamisele. Näitena võib tuua Nõmme lastekodu juhataja Maaja Vabriti algatatud laste taskuraha projekt.
    Lastekodu ei suuda võistelda perekonnaga ja seepärast vajavad need lapsed veidi enam tähelepanu. Nõmme lastekodu hoolekogu tunneb igal juhul head meelt tehtust. On ju meeldiv, kui saad näha, et sinna muretsetud tööpingid või arvutid leiavad aktiivset tarbimist. Ei ole kahju ka sinna annetatud isiklikust rahast, kui tead, et selle eest saab televiisori, printeri ja muid laste arenguks vajalikke asju.
    Lastekodule sai annetatud ka eelmiste jõulude ajal ja selles ei tohiks olla midagi taunimisväärset. Ka Äripäev võiks kampa lüüa näiteks Päevalehe eeskujul ja muutuda Nõmme lastekodu plaane toetavaks organisatsiooniks.
    Vähem oleks vaja viriseda, rohkem konstruktiivseid ideid, lugupeetud Äripäev.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Aivar Uutar: renoveerime kinnisvara energiasäästlikuks tulemusest sõltuva ergutusega
Senise vaid avaliku sektori hoonefondi ja elamute renoveerimistoetus on ajale jalgu jäänud. Energiatõhususe visionäär Aivar Uutar pakub arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis välja uue lahenduse.
Senise vaid avaliku sektori hoonefondi ja elamute renoveerimistoetus on ajale jalgu jäänud. Energiatõhususe visionäär Aivar Uutar pakub arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis välja uue lahenduse.
Bideni hoiatused Venemaa pihta tõstsid gaasi hinda
Euroopa maagaasi futuuride hinnad tõusid, kuna suurtootja Venemaa vastu kavandatakse rahvusvahelisi sanktsioone, vahendab Bloomberg.
Euroopa maagaasi futuuride hinnad tõusid, kuna suurtootja Venemaa vastu kavandatakse rahvusvahelisi sanktsioone, vahendab Bloomberg.
Eestis kaks elektritootjat rivist väljas, hind kasvab päeval üle 500 euro Elektri import Venemaalt on tugevalt pärsitud
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Analüütik: suurema palga küsija süvendab hinnatõusu
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.