4. jaanuar 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Erapäästjad tulekul

Seoses Taani firma Falck tulekuga Eestisse turvafirma ESS aktsiate ostu teel on muutunud reaalsemaks erakiirabi ja ka -päästeteenistuse loomine Eestis.

ESS Grupi arendusdirektori Lauri Saloranta sõnul kavatsetakse alustada erakiirabist, kus Falcki kogemused on kõige suuremad. Nimelt osutab see firma 95% Taani kiirabiteenustest. Veidi hiljem on võimalik ka päästeteenuse pakkumine, kus Falcki osa Taanis moodustab 67%.

Erapäästeteenistuse alaseid ettevalmistusi tehakse ka Eestis. Tallinna lähedal asuvas Hüürus valmistuvad päästeteenust pakkuma Hüüru RC klubi mehed eesotsas klubi presidendi, tulevase päästesalga ülema Mati Leivategijaga. Ette on valmistatud mitu päästeautot, kiirabiauto on komplekteerimisel.

Seni on Hüürus töötatud entusiasmist, veidi on abi saadud kohalikult omavalitsuselt ehk Saue vallalt. Riiklikku toetust hakatakse taotlema siis, kui jaanuaris teenust pakkuma hakkav üksus suudab oma elujõulisust tõestada.

Kuna kiirabi- või päästeteenust saabki valdavalt osutada vaid riiklikule tellimusele tuginendes, on oluline, millise seisukoha võtavad selle suhtes riik ja kohalikud omavalitsused. Kui jõutakse sobivale kokkuleppele, saab abivajaja abi ikka tasuta, maksudena makstud raha eest.

Praegu pole ei riik ega suurima rahakotiga omavalitsus Tallinna linn erastruktuuride tulekust huvitatud. Tallinna linnavalitsusest on kostnud hoopis hääli, et munitsipaalpäästeteenistus riigistada. Päästeameti reform aga muudab ameti maakonnakeskseks.

Taani riigi kogemus, kus suur osa kiirabist ja päästeteenistusest erakätes, on üldisel taustal erand. Tavaliselt on erastruktuurid tegevad mingil kitsamal päästealal.

Eesti ei saa otse üle võtta teiste riikide kogemust, sest iga riik peab lähtuma oma suurusest, ülesehitusest, ajaloost. Loomulikult ei saa keegi eraalgatust keelata, aga minul isiklikult tekitab erapäästeteenistuse tulek Eestisse pigem ohutunnet kui rõõmu.

Esiteks ei ole eraettevõttel kohustust reageerida kõikvõimalikele õnnetustele nagu riiklikul teenistusel. Teiseks on ka Taanis probleemiks päästeoperatsioonide juhtimine, selles osalejate tegevuse koordineerimine ja vastutamine. Variant, et eraettevõtete päästealast tegevust juhib riigi esindaja, tundub ebaefektiivne.

Pikemas perspektiivis on oht, et erafirma kohustus kasumit saada muudab päästeteenuse väga kalliks.

Eestis on näiteks Tallinn ebapiisavalt kaetud päästekomandodega. Ka nende paigutus lähtub esimese Eesti Vabariigi aja olukorrast, mitte tänapäeva vajadustest.

Teate saamisest sündmuskohale jõudmiseks tulekahju korral ei tohi kuluda rohkem kui 6 minutit, sest alates sellest ajast algab kahjude kiire suurenemine. Praegu seda nõuet tihti täita ei suudeta.

Kiire, tegus ja ökonoomne päästeteenus saavutatakse siis, kui seda juhib omavalitsus. Niisugune on ka Soome mudel, kus normide ja standarditega tegeleb siseministeeriumi päästeosakond, ülejäänuga aga omavalitsus. Ka Eestis peaks omavalitsuse pädevuses olema otsustada, kellelt millist teenust tellida.

Erapäästjate palkamise kasuks räägib asjaolu, et nende huvi on osutada maksimaalselt teenust. Tasu saab garanteerida kindlustusega, ülejäänud aladel tasuda sularahas.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt