Uued mängureeglid maksumaksjale

Seaduste ja määruste rägastikku vaadeldes võib olulisemate muudatustena välja tuua käibemaksu kiirema tagastamise ning maksutrahvide ja toiduainete impordilitsentide suurenemise.

Käibemaksu tagastamine kiireneb 30 päevani, mis kõige rohkem puudutab eksportijaid. Seni võis tagastamine venida 60 päevani.

Talupidajad saavad sel aastal oma tuludest maha arvata 45 000 krooni senise 35 000 krooni asemel, sest hilissügisel suurendas riigikogu Maarahva erakonna eestvedamisel neile tulumaksuvaba määra.

Tuludeklaratsiooni täitmisel tuleb aga kõigil olla senisest veelgi täpsem, sest tulude varjamine või valeandmete esitamine võib tuua kaasa rahatrahvi, mis on kuni 100% tasumisele kuulunud summast. Trahvi kuni kuuekordse suurenemise sätestab 1. jaanuaril jõustunud maksukorralduse seaduse ja haldusõigusrikkumiste seadustiku muudatus.

Sellest aastast peab Eestisse toidukaupade toomiseks lunastama 25 000 krooni maksva litsentsi, ilma milleta 1. märtsist kaupa üle piira tuua ei saa. Praegu kulutavad hulgifirmad põllumajandusministeeriumi uksi häda-

vajaliku paberi kättesaamiseks.

Veidi rõõmustama peaksid mitteresidentidest äriühingute osanikud, kes 1. jaanuarist peavad maksma dividendidelt tulumaksu ainult juhul, kui nende osalus firmas on alla 25%.

Aasta algusest väheneb käibemaks raamatute pealt 18 protsendilt 5-le. Seega peaks 200kroonine raamat kaupluses 180 kroonini odavnema.

Samuti võib füüsiline isik edaspidi oma tulust maha arvata annetused, mis ei ületa 5% maksustatava perioodi kogutulust.

Ettevõtlust puudutab veel tänavu vastuvõtmiseni jõudev ekspordi riikliku garanteerimise eelnõu ja riigikogu hea töö korral ka väärtpaberiseaduse eelnõu.

Tööjõukulud võivad tänavu ettevõttel suureneda, sest 1. jaanuarist tõusis miinimumpalk 12%, olles nüüd 1250 krooni. Samas puudutab see vaid neid ettevõtteid, kus on alampalgaga töötajaid.

«Kuna palgad on praeguseks reeglina alampalgast suuremad, ei tohiks see mingit olulist mõju ettevõttele avaldada,» väidab 2200 töötajaga elektroonikatehase Elcoteq Tallinn personalijuht Külli Kanter.

Mitmed finantsdirektorid ja pearaamatupidajad pole ennast jõudnud veel kõigi seadusemuudatustega kurssi viia. «Meil on praegu väga kiire, sest lööme alles eelmise aasta arve kokku, aruanne peab varsti valmis olema,» selgitab Neste Eesti pearaamatupidaja Ene Pungas.

Pungas on jõudnud tutvuda sotsiaalmaksu seaduse muudatustega, kuid kuuleb üllatusega ajakirjaniku käest, et trahv tuludeklaratsioonis valeandmete esitamise eest on kõvasti tõusnud.

«Olen üritanud ikka korra aastas kursustel käia ja seal siis räägitakse ka sellest, mis seadustes on muutunud,» ütleb Pungas. «Loomulikult püüan ka ise uute seadustega kursis olla.»

Suuri seadusandlikke prohmakaid mitu aastat raamatupidajana töötanud Pungasele ei meenu. «Ainult korra käis maksuamet meil käibemaksu üle kontrollimas. Siinkohal tuleb muidugi kolm korda üle õla sülitada, sest neid küll välja kutsuda ei taha,» lisab ta.

Eesti ühe suurima lihaimportija ASi Edam tegevdirektor Juho Kask tunnistab, et pole ennast jõudnud kõigi seadusemuudatustega kurssi viia, sest ettevõtte elushoidmisega on piisavalt palju tegemist. Toiduainete impordi litsents on Edamil olemas ja see saadi veel vanal aastal madalama hinnaga.

Kask teab, et sotsiaalmaksu süsteem on päris pea peale pööratud ja keerulisemaks aetud. «Meie pearaamatupidaja kortsutas sellest rääkides igatahes kulmu,» märgib ta. Samas rõõmustab Edami tegevjuhti asjaolu, et käibemaksu tagastamine läheb nüüd kiiremaks. Seni oli käibemaksu kättesaamisega maksuametist tõsiseid raskusi. «Kui oli õigus seda 60 päeva kinni pidada, siis ega naljalt enne 58. päeva ei makstud,» nendib Kask.

Kask lisab, et üldse on maksuametil liiga palju võimu käes. «Nad võivad iga hetk firma arvelt raha kinni pidada, väites, et sellega on mingi probleem, ja hoida seda kinni kuni kohtuasja lahenemiseni,» räägib Kask oma kogemusele toetudes.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Tiit Made nimetab olulisemateks seadusandlikeks aktideks ka tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise leppe sõlmimist Hiina ja USAga ning vabakaubandusleppe sõlmimist Taani ja Fääri saartega.

Rahanduskomisjoni aseesimehe Jürgen Ligi hinnangul on ettevõtlusele kindlasti oluline mitmete aktsiisi-

maksude tõstmine, mis suurendab musta äri osakaalu.

Olulisematest seadusemuudatustest rääkides viib Ligi jutu riigieelarvele, mis tema hinnangul on ülepaisutatud umbes 1,5 miljardi krooni võrra.

Kuna euroliitu pürgival Eestil tuleb lähiaastatel oma seadusandlus ühtlustada Euroopa tavadega, ei ole veel niipea loota puhkust ka maksuseaduste muutmisel. Drastilisemad muudatused jäävad aga ehk minevikku.

Hetkel kuum