Clintoni tagandamine jõudis senatisse

Vaidlused selle üle, kui pikalt küsimust arutada ning kas kutsuda ka tunnistajaid, ei leidnud kolmapäeva hilisõhtuks lahendust ning jätkusid veel eile hommikul.

Senati vabariiklased nõudsid täismahus protsessi, mis võib kesta poole veebruarini, Valge Maja aga kiirendatud ning tunnistajateta menetlust. Eelkõige soovib Valge Maja vältida uut meediakära, kui Monica Lewinskil, Clintoni sekretäril Betty Currie'l ja usaldusalusel Vernon Jordanil tuleks uuesti tunnistusi anda.

USA kongressi esindajatekoda, kus on ülekaalus vabariiklased, kinnitas detsembris kaks süüdistust presidendi tagandamiseks -- väidetavalt andis president Clinton oma armuafääri varjata püüdes kohtule valetunnistusi ning takistas sellega õigusemõistmise käiku.

Presidendi tagandamiseks oleks vaja sajast 67 senaatori toetust. Sellise hulga häälte saamist siiski tõenäoliseks ei peeta.

Bill Clinton ise soovib protsessi kiiret lõpetamist, et täielikult pühenduda oma majanduslike ja välispoliitiliste eesmärkide elluviimisele.

«Me ei saa otsida ettekäändeid, et unarusse jätta riigi kõige pakilisemad prioriteedid. Ma ei kavatse seda teha. Ma ei usu, et ameeriklased meilt seda ootaksid,» ütles Bill Clinton.

Kolmapäeval teatas president, et USA majandus on endiselt tugev ning jooksva eelarveaasta eelarveülejääk kujuneb algselt ennustatud 54 miljardi dollari asemel 76 miljardi dollari suuruseks. Pärast ligi kolme aastakümmet defitsiidis eelarvet on USA eelarve teist aastat ülejäägis. See raha on esimeses järjekorras plaanis kulutada ulatusliku sotsiaalkindlustusreformi elluviimiseks.

Clintoni populaarsus on endiselt suur -- CNNi uue küsitluse järgi on 63 protsenti ameeriklastest presidendi tagandamise vastu ning selle poolt vaid 33 protsenti.

Senati jaoks on eile alanud presidendi tagandamise menetlus esimene kord pärast 131 aastat, mil tollane president Andrew Johnson pääses tagandamisest vaid ühe häälega.

Autor: REUTERS

Hetkel kuum