12 jaanuar 1999

Riigikogu arutas rahapesu eest määratavaid karistusi

Haldusõiguserikkumiste seadustiku ja kriminaalkoodeksi muutmise seaduse eelnõu algatamise tingis rahanduskomisjoni esimehe Olev Raju sõnul rahapesu tõkestamise seadus, mille riigikogu võttis vastu mullu 25. novembril.

Eelnõus toodud muudatused ja täiendused sisaldusid esialgselt rahapesu tõkestamise seaduse eelnõus.

Pidades silmas muudatuste olulisust, otsustas komisjon algatada pärast rahapesu tõkestamise seaduse vastuvõtmist sellega seonduvate muudatuste tegemiseks eraldi eelnõu, märkis Raju.

Rängemaid rahapesu seadusest tulenevaid rikkumisi võib karistada vabadusekaotusega, mis eelnõu kohaselt ulatuksid ühest kümne aastani.

Rahapesu tõkestamise seaduse rikkumise eest on eelnõu kohaselt väikseim karistusmäär rahatrahv, mis võib ulatuda 100--200 päevapalgani.

Karistusena näeb eelnõu peale rahatrahvide ette teataval ametikohal töötamise või tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmist.

Seadus jõustub eelnõu järgi tänavu 1. juulil.

Eelnõu vastuvõtmine lõpetab Raju sõnul olukorra, kus rahapesu seaduse rikkumisel pole võimalik rakendada sanktsioone, sest neid määravad õigusaktid puuduvad.

Rahapesu on kriminaalkorras karistatava teo tulemusel saadud varaga toimingute sooritamine, mille eesmärgiks või tagajärjeks on raha ebaseadusliku päritolu varjamine.

Riigikogu võttis seaduse, mille eesmärgiks on tõkestada kuritegelikul teel omandatud raha või muu vara paigutamist finantssüsteemi, vastu mullu novembri lõpus.

Rahapesu tõkestamise seadus reguleerib krediidi- ja finantsasutuste ning teiste ettevõtete tegevust rahapesu tõkestamisel ja sätestab rahapesu andmebüroo loomise ja tegevuse.

Autor: BNS

Hetkel kuum