Kaja Koovit • 18 jaanuar 1999

Hardo Pajula prognoosib tänavu eelarvepuudujääki

Hardo Pajula sõnul annavad aasta esimesel poolel tunda veel Venemaa kriisi mõjud ja paariprotsendilise majanduskasvu eelduseks on olukorra paranemine aasta teisel poolel.

Maksutulude vähenemine võrreldes eelarve koostamisel aluseks võetud prognoosidega viib eelarve aasta lõpuks 360 miljoni krooni suurusesse defitsiiti, ennustas Pajula. Ta märkis, et selles ei ole midagi traagilist, sest tulude vähenemisel ja riigi kulutuste suurenemisel on see loomulik.

Maastrichti lepingu järgi peab Euroopa Liidu liikmesriikide eelarvedefitsiit jääma alla kolme protsendi.

Pajula lisas, et püüd iga hinna eest eelarvet tasakaalus hoida viib lõpuks sama tulemuseni kui 1930. aastatel Ameerikas, kus vallandus ülemaailmne majanduskriis.

Eesti majanduse käekäik sellel aastal sõltub Pajula hinnangul sellest, kuidas suudab tootmissektor intressimäärade tõusule vastu pidada ja millised on välismõjud majandusele.

«Esimesel poolaastal jälgiksin väga tähelepanelikult maksude laekumist ja tunneksin huvi, kas tuttavad riigiametnikud saavad palga õigeaegselt,» rääkis Pajula.

Käesoleval aastal peaks Pajula hinnangul oluliselt pidurduma inflatsioon ja ka tarbijahinnaindeks läheneb nullile, vaatamata riiklikult reguleeritud elektrihinna ja sideteenuste hinna tõusule aasta alguses.

«Praeguses majandusolukorras on ettevõtetel ellujäämiseks ainuvõimalik tee palkasid alandada,» märkis Pajula.

Eelmise aasta üldiseks majanduskasvuks prognoosib Pajula kolmanda kvartali tulemuste alusel 4--4,5 protsenti.

Hetkel kuum