de jure 435 mln krooni
De facto on Saksamaal Deutsche Banki deposiidil 1,26 miljardit, kuid de jure 435 miljonit krooni, ütles riigikassa juhataja Ahti Kallaste.
Kallaste selgitas, et reservi käsitlevad seniajani juriidiliselt vaid kaks dokumenti -- riigikogu otsus selle loomise kohta ja otsus Maapanga hoiuste katteks raha laenamise kohta.
Kuna reservi loomisel 1997. aastal otsustas riigikogu sinna kanda 701 miljonit krooni ja Maapanga hoiuste katteks laenata sealt mullu 266 miljonit krooni, on juriidiliselt reservis 435 miljonit krooni.
Füüsiliselt on Saksamaal deposiidis ligi 1,34 miljardit krooni, kinnitas riigikassa juhataja.
«See on arvestuslik kassaressurss, raha mass muutunud ei ole,» rääkis Kallaste, kommenteerides rahandusminister Mart Opmanni sõnu, et stabiliseerimisreservis on 1999. aasta jaanuari seisuga alla poole miljardi krooni.
Seni pole 1,26 miljardi kroonini paisunud reserviga seonduv ühegi õigusaktiga reguleeritud, selle olemasolu on sätestatud vaid valitsuse memorandumis rahvusvahelisele valuutafondile (IMF).
Stabiliseerimisreservi institutsionaliseerimise vajadust on rõhutanud ka IMF, kelle survel ja heakskiidul Eesti selle poolteise aasta eest lõi.
Vajadusele sätestada õiguslikult stabiliseerumisreservi puutuv on varem viidanud nii majandusanalüütikud kui ettevõtjad, kes kardavad, et poliitikud võivad selle tühja-tähja peale laiali jagada.
Valitsus on juba võtnud stabiliseerimisreservist laenu -- 266 miljonit krooni pankrotistunud Maapanga hoiuste ülesostmiseks.
Eesti Pank ja valitsus leiavad, et stabiliseerimisreservi kasutamine ei ole mingil juhul otstarbekas. Valitsus on lubanud veel enne märtsi reservile õiguslikud raamid luua ja see osaliselt kasutusele võtta uue pensionireformi käivitamisel.
Eelmise aasta lõpuks kavandas Eesti stabilisatsioonifondi mahuks 2,8 miljardit krooni, kuid seoses majanduse jahenemisega reserv enam aasta teisel poolel ei suurenenud ja see jäi koos intressidega 1,3 miljardi krooni tasemele.
Stabilisatsioonireservi suurendatakse riigieelarve laekumiste ülejäägist ja erakorralistest tuludest, nagu tänavu on Telekomi erastamine.
Autor: BNS