Kuidas saab riik aidata tekkinud konflikti lahendada?

Laevandusäri reguleerivad mitmed rahvusvahelised kokkulepped. Praeguste konfliktide puhul ei täideta Soomes ja Taanis Euroopa Liidu assotsieerumislepingut ning Euroopa Liidu asutamislepingu sätteid. Eesti riik peaks nõudma nii konfliktiga seotud riikidelt otse kui ka Euroopa Liidu juhtorganite kaudu nende rikkumiste lõpetamist.

Alustuseks peaks aga riik avalikult ütlema selgelt ja täpselt välja oma seisukoha tekkinud konflikti suhtes.

Mehhanismid, mille abil riik saab aidata konflikti lahendada, on kirjas rahvusvaheliste organisatsioonide konventsioonides ja kokkulepetes. Valitsus on nende rakendamisega jäänud juba hiljaks, aga veel mitte lootusetult.

See küsimus on ametiühingute raamest juba ammu välja läinud. Riik saab kindlasti konflikti lahendamisele kaasa aidata. Üht-teist riik ka teeb, kuid ei saa öelda, et see oleks piisav. Probleem on selles, et riik tegutseb väga aeglaselt.

Otseselt ei saa Eesti riik laevaomanike ja ametiühingute vahelisse konflikti sekkuda. Ennekõike peaks seda lahendama Eesti Merelaevanduse ametiühing koos Soome ametiühinguga. Eesti Merelaevanduse meremehed peaks selle üle suurt pahameelt avaldama, et keegi teine on võtnud endale õiguse nende nimel tegutseda.

Juba 1996. aastal, kui Eesti Merelaevandust juhtis veel Toivo Ninnas, andis ettevõtte juhtkond lubaduse tõsta palgad aktsepteeritavale tasemele. Tõusu sellele tasemele ei ole aga toimunud. See konflikt ei ole tekkinud üleöö. Ma arvan, et vigu on teinud ka Eesti Merelaevandus.

Valitsuse otsuse kohaselt olen kirjutanud kirja ja selle isiklikult kohale viinud Soome transpordiministeeriumile. Me taasalustame merendusalaseid läbirääkimisi. Tahame samaväärset kohtlemist nii Eesti kui ka Soome lipu all sõitvatele laevadele. Samuti soovime juba parafeeritud lepingu teksti kirjutada sisse kohustuse, et riigid annavad endast parima, et hoida ära boikotte.

Pühapäeval sõidan Brüsselisse, kus valime välja advokaadibüroo, kes annab meile kvaliteetse hinnangu, kas Soome on oma kohustusi Euroopa Liidu liikmesriigina täitnud või rikkunud.

Oma edasise käitumise kohta saame aga otsuse langetada pärast Helsingi ringkonnakohtu otsust, kes veebruari alguses ütleb, kas boikott oli õiguspärane.