Füüsilisest isikust ettevõtja Märt Vooglaid tegeleb praegu paari Tallinna kesklinna maja ja ladu hallates võlgade tasumisega. Kõikidest nõukogudest, kus ta veel aasta tagasi istus, on mees taandunud.
Küsimusele võlgade suuruse kohta vastab Vooglaid, et kõik on kontrolli all. Ta puhkeb naerma väite peale, nagu oleks temaga seotud firmade võlad 100 miljoni krooni ringis. «10 miljonit krooni on palju tõelähedasem number,» kinnitab ta.
«See on oluliselt väiksem kui aasta tagasi,» kommenteerib Vooglaid oma vara suurust.
«Eks tähistaevast tuleb ikka komeete alla, kuid ma ei arva, et ta sellest olukorrast välja ei tuleks,» lausub Talinvesti juhatuse liige ja Vooglaiu tehnikaülikooli aegne kursusekaaslane Meelis Männik.
Vooglaid sukeldus ärimaailma ajal, mil tema eakaaslased veel kohusetundlikult koolipinki nühkisid. Tema eestvedamisel tekkis Kuressaare kesklinna Saaremaa esimene valuutapood.
Kui valuuta teenimisest energilisele mehele väheks jäi, asus Vooglaid koos Ösel Foodsiga esmalt Eestist ja siis Koola poolsaarelt Soome Marli tehasele marju viima. Et aga autod Soomest tühjalt tagasi ei sõidaks, alustati suhkruimporti. Sel ajal tutvus Vooglaid ka sama äri tegevate Talinvesti poistega.
Vahepeal astus Vooglaid tehnikaülikooli, mis pärast kolme kursust senimaani lõpetamata. «Ju siis hakkas koolis igav,» põhjendab hea sõber Männik.
Mahlakontsentraatide ja suhkru maksuvaba müük sularaha eest tõi hästi sisse. Vooglaiu hulgifirma Oska Kaubanduse ASi Viru tänaval asuva kontori ees seisis tollal üks Tallinna uhkemaid Mercedeseid.
Vooglaiu õnnestumine oli kommivabriku Kalev ülestöötamine. Pärast tema asumist ettevõtte etteotsa hakkasid Kalevi kasum ja müük kiiresti ülesmäge minema.
Mõne aja pärast soetas Vooglaid Kalevile tütarettevõtted Kaliningradis, Moskvas ja Vilniuses. Tänaseks on Kalev küll 26-protsendilisest osalusest Leedu magusavabrikus Vilniaus Pergale loobunud.
Vooglaiu ärid hakkasid kiiva kiskuma pärast tagasiastumist Kalevi nõukogu liikme kohalt mullu kevadel. Põhjuseks, mis ta Kalevist ära tuli, nimetab mees soovi tõsiselt kalaäriga tegelema hakata.
Vooglaiu kinnisvarafirma Falgi Vara pidi Kiievis hakkama ärimeestele elamis- ja tootmisruume vahendama. Äri ei läinud käima ja tänaseks on kogu Falgi Vara vara panditud Hansapangale võlgade katteks. «Ukrainas läks tõepoolest täie hooga vastu taevast,» nendib Vooglaid nüüd.
Hoiupanga Ukrainasse tütarpanga loomise plaani luhtudes jäi Vooglaid ilma ka Ukraina panga juhi kohast.
Järgmisena kavatses Vooglaid aktsiavahetuse teel ühendada Saaremaa Läätsa kalatööstuse ja ASi Viru Rand ning teha neist Baltimaade parima kalatööstuse aastakäibega miljard krooni. Osaluse ASis Läätsa oli Vooglaid omandanud ajal, mil ta töötas Kalevis.
Venemaa finantskriis rikkus ka selle plaani ja tänaseks on mõlemad kalatööstused pankrotistunud.
Vooglaiule kuuluv investeerimisfirma Herald Holding on oma tegevust lõpetamas. Viimase põntsu pani ettevõttele Viru Ranna pankrotistumisest saadud paari-kolmekümne miljoni krooni suurune aktsiakahju. Herald Holdingule kuulus Viru Rannast veerand.
Vooglaiu vallandatud Viru Ranna endise juhatuse esimehe Endel Pilderi sõnul asus Vooglaid Viru Randa juhtima eesmärgiga teenida kiiresti suurt raha. Kevadel, kui Vene turg andis esimesi hoiatavaid märke ja oleks pidanud kulusid kärpima, osteti Mercedeseid ja toodi ettevõttesse Tallinnast kalleid spetsialiste, märgib Pilder, kes oma juhiks olemise ajal leppis tagasihoidliku Volkswagen Passatiga. «Ta tuli ja küsis, kas mul kaater on,» meenutab Pilder.
Vooglaid müüs kuue miljoni kroonise kaatri Sophie II sügisel. «Siis, kui tulid raskused,» kommenteerib ta. Mehe kasutatud miljonikroonine must Mercedes ei sõida Tallinna ja Toila vahet alates oktoobrist. Siis taandus Vooglaid Viru Ranna juhatusest ja liisitud Mercedese müüs Balti Realiseerimiskeskus.
Avalikkuse eest kõrvale hoida püüdev Vooglaid ei tundu oma ebaõnne eriti üle elavat ja mõtleb välja uusi äriprojekte. «Enne paari kuud ei võta midagi ette, ootan, kuidas muutub majandusolukord.»
Vooglaid kirub riiki, kel puudub tööstuspoliitika, ja ennustab, et poole aasta jooksul kukub Eesti tööstus kokku: «Mõtlesime sõpradega teha totalisaatori, kus saaks ennustada, kui suur tuleb selle aasta eelarvedefitsiit.»