Optiva putitab end müügiks
Pärast Forekspanga ja Investeerimispanga ühinemist ei ole uuest pangast peale logo esitlemise midagi kuulda.
«Uudiste aeg on möödas, nüüd tuleb tööd teha,» põhjendab Optiva Panga juhatuse esimees Härmo Värk.
Panga töötajad ei taha seal toimuvast ja sisekliimast suurt midagi rääkida, töötuid pankureid on ilma nendetagi küllalt. Pankade ühinemisel ei vajatud ligi 40 inimese teeneid.
Kõrvalseisjate sõnul on endiste Forekspanga töötajate enesehinnang nõrgenenud, enne ühinemist peeti end hansapankuritega võrdseteks.
Optiva Pank võttis Investeerimispangast kaasa investeerimisprojektide rahastamise ja kaasfinantseerijate leidmise kogemuse ning Forekspangast hoiused ja valdavalt elektroonilisel teel tehtavad arveldused.
Kasvamiseks on Optivale välisraha hädavajalik, hoiuste kasvule suuri lootusi ei panda. Ka Värk on sunnitud möönma, et tahes-tahtmata jääb pank sõltuma välisrahast.
Oktoobri alguses Kreditanstalt für Wiederaufbau'ga sõlmitud kümneaastasest 160 mln krooni suurusest krediidiliinist on tänaseks käes pool ja ülejäänud osa kohe tulemas. Esimese kvartali jooksul loodetakse sisse tuua veel välisraha.
Välismaiste rahastajate leidmisel on suur roll endisel Investeerimispanga peastrateegil, praegusel finantsturgude direktoril Kalle Norbergil.
Poole Norbergi päevast võtab praegu varahalduse käimalükkamine ja läbirääkimised Austriast strateegilise investori kaasamiseks. Lepingu allkirjastamiseni ei ole veel jõutud, kuid see peaks toimuma lähiajal.
Algselt hea süsteem võib aga problemaatiliseks kujuneda, kui abielu lahutama hakatakse, möönab Värk.
Joakim Helenius ei ole senini Hansapangaga kahasse loodud Hansa Investmentsi poole aktsiapaki väljaostmises kokkuleppele jõudnud.
Börs hindab Optiva turuväärtuseks 290 miljonit krooni. Kui suure kukruga kosilast 1997. aasta parimaks ehitiseks tunnistatud pangahoone uksest oodatakse, ei taha asjaosalised otse öelda, vaid räägivad panga varadest, tulevikuperspektiivist ja ka võimalikust turule tuleku hinnast. Rootslastel tuli kahes Eesti suurpangas maksta osaluse eest turuhinnast ligi kolm korda enam.
Üheks võimalikuks huvitundjaks hinnatakse LB Kieli (Landesbank Schleswig-Holsteini), kes 1997. aasta sügisel Investeerimispanga enamusosalust soovis, kuid panga juhtkonna ultimaatumi tõttu pakkumusest loobus.
Saksa pangaga on Optival küll töiseid kontakte, kuid otseseid läbirääkimisi osaluse omandamise suhtes ei ole Värgi kinnitusel peetud.
LB Kieli Eesti esinduse juhataja asetäitja Raivo Sulg ei taha panga edaspidiseid plaane kommenteerida.
Olgu Optiva ostja kes tahes, Eesti Pangal on tules igal juhul 255 miljonit krooni, mis ta uue panga loomiseks kulutas.
Samas puudub keskpangal Optiva nõukogus oma esindaja, loodetakse Sampo Kindlustuse gruppi kuuluva PCA Corporate Finance tegevdirektori Pirkko-Lumikki Juntti, Svensk Exportkrediti presidendi Peter Yngwe ja vandeadvokaat Aare Targa peale.
Sügisel toimunu peletas pangast eemale sadakond aktsionäri. Loobujaid oleks ehk rohkemgi olnud, kui aktsia olnuks kallim. Nüüdseks on panga aktsionäride arv samaväärne suvisega ehk veidi alla 1700.
Aktsia atraktiivsust vähendab asjaolu, et suurematest omanikest jääb üle vaid 7,5% aktsiakapitalist, nii et erilisest kauplemisaktiivsusest ei maksa unistadagi.
Kunagise Forekspanga suuromaniku, Uebersee panga ja tema klientide osa Optivas on vähenenud 6 protsendini. See päästab ka Eesti Panga piinlikust selgitusest, miks kommertspanga olulise omaniku tausta ei ole juba kuude viisi õnnestunud välja selgitada.
Vahemärkuseks, kui Euroopa pank EBRD otsustab kasutada õigust konverteerida Forekspangale antud 64 miljoni kroonine allutatud laen aktsiakapitaliks, kattub Optiva omanikering suuresti kunagise Investeerimispanga omaga, kus Eesti Pank ja EBRD põhitegijad olid.
Sügisel avalikustatud Forekspanga raskused, mida võimendas ERA Panga ja EVEA Panga uste sulgemine, viis pangast välja ligi paarsada miljonit krooni. Septembri lõpus oli pangas avatud kontosid 29 500, aastavahetuseks aga juba poolteist tuhat enam.
Kliendid ei nurise. «Mina pean küll kiitma personaalset lähenemist ja eks riigi garantiigi anna kindlust,» lausub TKM Kinnisvarade ASi arendusdirektor Peeter Oja.
Optiva plaan ongi suurendada turuosa korporatiivpanganduses selle aasta lõpuks praeguselt 9 protsendilt enam kui 10 protsendile. Eraisikust klientide osakaalu suurendamiseks puudub kontorivõrk, kuivõrd väljaspool Tallinna on koos avatava Pärnu kontoriga vaid kolm kontorit.
Kas aga Optiva möödunud aasta 256 miljoni kroonine kahjum on lõplik, ei julge Värk kinnitada. Varasemast tegevusest tekkinud kahjumid on küll kaetud, aga Optiva Panga edasine areng sõltub majandusest tervikuna, on Värk napisõnaline.